Tartu majaomanik avastas keldrist kunagise vangla

Fragment Läti ajalehe Latvijas Avize kodulehest. Foto: www.la.lv

Ajaloolased leidsid tõendeid, et Tartu ühe maja keldrites hoiti 1940. aastatel Nõukogude okupatsiooni ajal vangis lätlastest vabadusvõitlejaid.

Vangid võisid olla 1941. aasta Nõukogude repressioonide ohvrid või Läti rahvuslastest metsavennad, kes tabati 1946. aastal pärast Teise maailmasõja lõppu Lõuna-Eestist, kirjutab Läti ajaleht Latvijas Avize.

Tartu linnamuuseumi esindaja Ardi Siilabergi sõnul avastati lätikeelsed kirjutised keldriseintel ühest Tartu majast, mis kuulus kunagi kõrgele Eesti sõjaväelasele, kuid mis võeti Nõukogude armee poolt 1940. aastal üle. Saksa okupatsiooni ajal majutati majas Saksa ohvitsere, 1944. aastal langes see taas Nõukogude repressiivorganite kätte.

Praegu on maja eraomanduses. Kirjutised seintel avastas maja praegune omanik renoveerimistööde käigus ja pöörus muuseumitöötajate poole sooviga selgitada kirjutiste ajaloolist väärtust.

Siilabergi sõnul on tegemist väikese majaga ning selle keldris asus tõenäoliselt kolm vangikongi. Kirjutised kongiseintel ei ole haruldased, kuid nende põhjal otsustades on tegemist ainsa teadaoleva kohaga Tartus, kus hoiti kinni peamiselt lätlasi.

«Meie jaoks oli tegemist suure üllatusega, sest seni ei olnud meil mingeid andmeid, et seal oleks Läti vange peetud. Kahjuks on enamik kirjutisi ajaga loetamatuks muutunud, kuid on näha, et lätikeelsete kirjutuste seas on ka üks eesti- ja üks venekeelne,» rääkis Siilaberg.

Kirjutiste seas on muuhulgas loetavad Läti hümni esimesed sõnad «Hoia jumal Lätit» ning palve saata teade ühe vangi naisele Aluksnesse, mis asub Läti kirdeosas, Eesti piiri lähistel.