Osa elutööpreemiast läheb tudengite innustamiseks

Riigi teaduse elutööpreemia laureaat professor Marika Mikelsaar. Foto: Margus Ansu / Postimees

Täna ennelõunal kolleegidelt õnnitlusi vastu võtnud professor Marika Mikelsaar kinnitas, et riigi teaduspreemia saamine teeb talle väga suurt rõõmu. Osa 600 000-kroonisest auhinnast on ta juba otsustanud paigutada endanimelisse stipendiumifondi.

Teenekas teadlane ise leiab, et auhinda ei toonud mitte ühe bakteri avastamine, millega on tööd teinud ligikaudu 30 teadlast ja abilist, vaid tegusa töörühma ja koolkonna loomine. Selle koolkonna töö vilju saab ühiskond maitsta juba praegu ja uued avastused on tulekul.

Mikelsaare sõnul soovib ta auhinnasummast umbes 100 000 krooni annetada nimelisse fondi, millest makstaks stipendiumi teadusteel esimesi samme astuvatele üliõpilastele. Ülejäänu soovib ta kasutada isiklikuks otstarbeks oma suure perekonna elujärje parandamiseks.

Tööst tuntud vaid murdosa

Teenekas teadlane väljendas muuhulgas ka oma muret, et ühiskond hindab tema tööd vaid populaarse aspekti järgi, milleks on kuulus maailmas patenteeritud tervistav piimhappebakter L. fermentum ME-3. Hoopis kaalukamaks peab Mikelsaar oma kauaaegset uurimistööd ka teiste bakterite ja inimorganismide seosest.

Pikaaegne teadustöö on käsitlenud tuberkuloositekitajaid, helikobaktereid, kõhulahtisusbaktereid ja mitmeid teisi haigustekitajaid.

Teadusrühma üks olulisemaid avastusi on näiteks see, et bakteriaalseid infektsioone ei saa sugugi alati ravida ainult antibiootikumidega. «Osadel inimestel püsib bakteriaalne infektsioon hoolimata antibiootikumidega ravist. Tihti on nad üle nakatunud mingi multiresistentse haigustüvega. Sel juhul tuleb inimene isoleerida ning leida hoopis teistsuguseid ravivõtteid,» selgitas Mikelsaar ja lisas, et tuntud probiootikumide väljatöötamine sai alguse just alternatiivsete ravivõtete otsimisest, milliseid kombineerida antibiootikumraviga.

Sealt edasi on töörühm katsetanud, kuidas ravida pikaajalisi infektsioone probiootikumidega. «Mida aeg edasi, seda vaesem on mikroobide kooslus inimorganismis. Seda õrnemaks ja vastuvõtlikumaks muutuvad ka inimorganismid ning aidata saab inimesi kasulike bakterite lisamisega.»

Hea bakter vähendab ka kehakaalu

Üks uuemaid avalikkusele tuntud avastusi, milles Mikelsaare töörühm on kaasa löönud, on Südamejuust. Probiootilist laktobatsilli tüve Lactobacillus plantarum TENSIA´t sisaldav toit vähendab tõepoolest vererõhku ja südame töökoormust.

Hiljutine avastus lubab laktobatsillide abil ka kehakaalu vähendada. «Kujutage ette, milline turg oleks avastusele näiteks Ameerikas.»

Mikelsaare uurimisgrupi tuumikusse kuulub kümmekond noort teadlast ning ideedest ja heast koostööst neil puudust pole. Professor ise lööb praegu aktiivsemalt kaasa kolmes projektis.

«Üks neist on 7. raamprogrammi europrojekt, kus üritame laktobatsillidele külge panna antikehasid,» selgitas teadlane. Uurimistöö üks eesmärkidest on võidelda ka näiteks bioterrorismi vastu.

«Näiteks saab antikehadega rikastatud laktobatsillid paigutada veepudelite korkide alla. Antraxirünnaku korral tuleks vaid pudelit loksutada ning vett inimestele joota. Kasulikud laktobatsillid hakkavad soolestikus paljunema ja annavad inimesele edasi kaitsvaid antikehasid. »

Teine preemia samasse instituuti

Marika Mikelsaar töötab Tartu Ülikooli arstiteaduskonna mikrobioloogiainstituudis, kuhu tuli tänavu veel teinegi preemia. Instituudi juhataja meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar sai 300 000 krooni uurimuste tsükli «Infektsioonide käsitlus omandatud immuunpuudulikkusega isikutel» eest.

Mikelsaar lisas, et tugevas kollektiivis kõrgetasemelise teadusega tegelemine avab lihtsamini ka paljud rahakraanid. «Pead tõestama, et sul on tugev projekt, siis pole probleemi ka rahadega.»