/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2010/02/10/309834t1h5ca0.jpg)
Tartu abilinnapea Raimond Tamm möönis, et Sõbra tänava mööblimaja rajamine ja samasse uue Prisma tegemine ei ole korrektselt käinud. Üldplaneeringu järgi on see krunt hoopis korruselamumaa.
Linn vaatas mööblimaja lubamisel reeglitest mööda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarmeko endisest tootmishoonest sai mööblimaja 2008. aasta lõpul, kuid ei olnud ülemäära menukas. Läinud aastal tuli uudis, et mööblimaja
16 600 ruutmeetrist 9000 rentimine on hakanud huvitama Prisma ketti, kes seni veel Tartus kanda kinnitanud ei olnud. Poe avamine oli plaanitud selle aasta maisse.
Küsimusi tekitab, kuidas sai sel kohal 2008. aastal avada poe, kui 2005. aastal kehtima hakanud üldplaneering nägi samasse ette kuni 8-korruseliste korterelamute rajamise. See oleks pidanud käima üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kaudu.
«Tegelikult ei ole asi korrektne. Selline muudatus peaks ilmtingimata käima detailplaneeringu kaudu,» ütles Tamm. «Mineviku otsuste üle ei saa ma kohut mõista. Kui Prismast hakkasime rääkima, siis vaatasime, et käib vahetus kaubandus kaubanduse vastu. Ainus teema on, et toidukaubandus on liikluskoormuse seisukohalt suurema mõjuga.»
Rikkumist ei ole
Tartu linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahven nii kategooriline ei olnud. Ta ütles, et mööblimaja alune krunt tekkis Tarmeko suurema krundi jagamise teel ja sellega ei kaasnenud ehitamissoovi, tootmismaast sai ärimaa. «Mis oleks siis olnud planeerimise mõte? See oli otstarbekuse küsimus,» lisas Ahven. Seadusega vastuolu tema sõnul ei olnud.
Läinud aasta lõpul soovis Ahven Tarmeko KV juhatuse liikmele Jaak Nigulile häid jõule ja soovitas mitte vaevata pead Prisma siseseintega, vaid piirkonna planeerimisega, sest Prisma mõju ulatub liikluskoormuse kaudu kaugele.
Ahven möönis, et formaalselt võttes oleks planeerimine olnud enne mööblimaja tegemist vajalik. Seda nõutakse samasuguses olukorras näiteks Liivi 1 krundil, kus Kuradisilla lähistel vallikraavis on ühiskondlike hoonete maast saamas ärimaa.
Tamm leidis, et linna nõue loobuda detailplaneeringust oli Tarmekole eelkõige ajavõit.
Tarmeko KV juht Jaak Nigul ütles, et loomulikult oli detailplaneeringu tegemisest juttu, kuid selleks ei olnud põhjust, sest hoone mõõtmed jäid peaaegu samaks.
«Muutusid nii vähe, et ei olnud mõtet linnaametnikke jooksutada mõttetu detailplaneeringuga ja maksta mõttetutele detailplaneerijatele mõttetuid summasid. See ei tee linna õnnelikuks, ainult joonestajaid,» ütles Nigul.
Tamm sõnas, et hädavajalik on kaotada tulevikus vastuolu üldplaneeringuga mõne detailplaneeringu koostamise käigus, praegu on aga pakilisem leida piirkonnale sobiv liikluslahendus, mis tuleks toime ennustatavalt kolmekordistuva autode hulgaga.
Autode tulv
Prognoosi kohaselt hakkab Sõbra-Turu ristil tipptunnil praeguse 300 auto asemel sõitma Prisma avamise järel 900 autot.
Tamme sõnul jääb praegune ristmik kindlasti jänni, see tuleb rekonstrueerida, lisades sõiduradu ja leides ka muid lahendusi. Viimane tähendab tema seletusel Siili tänava väljaehitamist ja Rebase-Turu ristile foorisüsteemi ehitamist.
Linnaeelarves selleks tänavu raha ei ole, ilma liiklusküsimusi lahendamata ei tule Prisma avamine aga Tamme sõnul kõne allagi. Sõbra-Turu ristmik peab kindlasti olema enne ümber ehitatud.
Linn ja Tarmeko on pidanud kõnelusi selle üle, et teedeehitus ja liikluskorralduse muutmine jääks Tarmeko kanda. Allkirjastatud kokkulepet veel ei ole.
Prisma Peremarketi kommunikatsioonijuht Kadri Lainas kinnitas firma huvi avada kauplus esimesel võimalusel, kuid lisas, et avamine lükkub ilmselt suvekuudesse.