Otepää gümnaasiumis taastub igapäevane töö

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Otepää gümnaasiumi aulas tõmbab enim tähelepanu rõdu, mis mahutab enam kui 60 pealtvaatajat.
Otepää gümnaasiumi aulas tõmbab enim tähelepanu rõdu, mis mahutab enam kui 60 pealtvaatajat. Foto: Sille Annuk

Homme kell 8.05 kõlab esimene tunnikell Otepää gümnaasiumi koolimajas, mille remont venis oodatust pikemaks ja maksis miljoneid kroone.


Otepää gümnaasiumi 1961. aastal valminud hoone ümberehituseks kulus 19 miljonit krooni, millest enamiku kattis KOIT-kava ja vallal tuli välja panna 3,6 miljonit krooni.



Kulunud miljonite eest vahetati välja kogu maja elektrisüsteem ja torustik. Täiesti uue sisu said kõik klassiruumid, koridorid ja tualetid. Õpilaste rõõmuks kujundati mugavusele rõhudes ümber ka söökla- ja kohvikuala.



Klassid kui väärtus


Direktor Aivo Meemale valmistab erilist heameelt tööõpetuse klass, mille sisu uuendamiseks oli aastaid tulutult projekte kirjutatud.



«Õpetaja Peeter Mändla püüdis kaua erinevatest kohtadest raha saada, aga ma usun, et tal on nüüd kõik olemas, mida ta tahta võiks,» avaldab Meema lootust.



Uues klassis on poole miljoni krooni eest tehnikat, et iga koolijüts saaks meelepärast käelist tegevust arendada. «Ehk saavad tüdrukudki endale mõne puust püssi nikerdada,» muigab koolidirektor.



Kooli kolmandal korrusel asub Eestis ainulaadne klassiruum. Kuusteist arvutit võimaldavad õpilastel tipptasemel võõrkeelt omandada nii, et õpetaja pöörab eraldi iga õppuri arengule tähelepanu. Keerulise tehnikaga sinasõpruse sobitamiseks plaanib direktor õpetajatele ka kursuseid organiseerida.



Koolimaja pärl


Uuendatud koolimaja tõmbenumbriks peavad nii direktor kui ka õpetajad uhkusega aulat, mis võimaldab enam kui kolmesajal inimesel konverentse, aktusi ja teisi pidulikke sündmusi nautida.



«See on minu unistus,» räägib kooli huvijuht Terje Aasaroht õhinal. «Sellel saalil on niivõrd palju tehnilisi võimalusi ja see näeb kena välja, mitte nagu spordihoone,» märgib varasemas spordisaalis aktusi korraldama pidanud Aasaroht.



Tõsi on see, et valminud aulal ja endisel spordisaalil on tõepoolest vähe ühist. Esimesena torkab silma uhke rõdu ja vanade korvpallirõngaste asemel ripuvad lae all kõlarid.



«Mind ennast lummab kõige rohkem kooli saal ja rõdu, sest nii ilusast kontsertide ja ürituste paigast ei osanud me tegelikult unistadagi,»  kirjeldab eesti keele õpetaja Marika Paavo esimesi emotsioone uuest majast.



Kaua tehtud kaunikene


Kuigi Otepää gümnaasiumi õpilased lootsid ajutistest ruumidest oma majja naasta juba jaanuari alguses, ei tõtanud koolidirektor esimesel võimalusel maja suure hurraaga vastu võtma.



«No kohati oli veel värviparandusi teha ja mõned juhtmed olid ripakil,» iseloomustab ta esmast vaatepilti.



Muresid oli direktori sõnul ka vana maja alumiste seintega, mis lasevad siiani niiskust läbi. Paraku jäävad need probleemid helgemat tulevikku ja uut rahasüsti ootama, sest hüdroisolatsiooniks vaja minevat paarisada tuhandet krooni hetkel lihtsalt ei ole.



Hoolimata maja pisivigadest kihab koolipere ootusärevusest. «Kasutaksin oma klassi õpilaste sõnu, kes tundsid heameelt selle üle, et veel poolteist aastat siin õppida saavad. Nad oleksid väga õnnetud, kui oleksid praegu abituriendid ja saaksid nii vähe aega siin koolis käia,» vahendab emakeeleõpetaja Paavo laste emotsioone.



Viivika Eljand on Tartu Postimehe praktikant.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles