Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Kultuur võttis linna varust suurima tüki

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tartu reservfondi kasutamine
Tartu reservfondi kasutamine Foto: Graafika: TPM

Kinnisvarafirmale kohtu kaudu mõistetud 1,5 miljonit krooni oli Tartu linnavalitsuse reservfondi mullune suurim ühekordne väljamakse. Enim raha said kokkuvõttes ikkagi kultuur ja vaba aeg.


Opositsioon on varem arvustanud, et Tartu linnavalitsus ei kuluta reservfondi raha mitte päris selleks, milleks peaks, ehk ettenägematuteks kuludeks. Aluse seda väita andis opositsioonile kultuurile mineva raha suur osakaal.

Reservfondi suurus oli mullu 11 miljonit krooni ja nii ka tunamullu.

Tartu volikogule esitatud ülevaatest nähtub, et kultuurivaldkonnale tehtud eraldised on tunamulluselt 5 miljonilt kroonilt mullu langenud 3,2 miljonile kroonile.

«Seda ei saa trikiks nimetada, pigem on nii, et reservfondist eraldatakse raha vastavalt ettenägematutele kuludele ja mullu oli neid teistes valdkondades rohkem,» selgitas Tartu abilinnapea Karin Jaanson. «Hariduse osa on kasvanud, peamiselt eralasteaedade toetamise tõttu, samuti üldvalitsemiskulud. Jaotus ei pea olema aastast aastasse ühesugune. See käib nii, nagu elu on.»

Reservfondist sai Tartu Erahariduse Edendamise Selts uute lasteaiakohtade loomiseks 810 000 krooni ning MTÜ Agathe 422 000 krooni.

Vana vaidluse lõpp


Jaanson osutas, et üldvalitsemiskulude ligi kolmekordistumine on seotud ühe kohtulahendiga.

Ringkonnakohtu otsuse järgi tuli linnavalitsusel tasuda kinnisvarafirmale LasComp Eesti 1,5 miljonit krooni kahjutasu ja lisaks veel kohtukulud, üle 19 000 krooni.

Firma oli seitsme aasta eest võitnud hoonestuskonkursi ja soovinud ära osta krundid Jaamamõisas Kivilinna poest üle tee, kuid linn tõrjus ettevõtte kõrvale, kuna see esitas nõutud pangagarantii asemel kindlustusseltsi garantiikirja.

Parem distsipliin


Abilinnapea Jüri Sasi leidis aga, et kultuurivaldkonnale reservfondist vajalike eraldiste osa on kahanenud ka seetõttu, et kultuuritöötajad on hakanud harjuma süsteemiga, et 15. augustiks tuleb esitada taotlused järgmise aasta eelarvest kultuuriürituste rahastamiseks. «Varem on sellega tõesti olnud rohkem probleeme, tuldi ütlema, et me ju ei teadnud,» rääkis Sasi.

Karin Jaanson lisas, et kultuuriürituste puhul tuleb ka arvestada, et alati ei piisa eelarve koostamisel küsitud rahast. «Tihtipeale tullakse reservfondist küsima siis, kui on selgunud, et mujalt loodetud toetust ei tulnud või läks ürituse eelarve kallimaks,» sõnas abilinnapea.

Jaanson märkis, et läinud aastal oli korraldajatel rohkem vaja end eelarvesse mahutada, sest linnal oli tõesti reservirahaga kitsas, kuid teisalt langesid ka hinnad.

Investeerimiskuludeks 3,4 miljonit krooni, sh

810 000    Tartu Erahariduse Edendamise Seltsi uute lasteaiakohtade loomiseks
422 000    MTÜ Agathe uute lasteaiarühmade loomiseks
280 000    lasteaia Helika katuse remondiks
200 000    regulaarlennuliikluse avamise toetuseks
200 000    linna korterite remondiks
200 000    Tartu Üliõpilasmajale eesti muusiku skulptuuri püstitamiseks
180 000    vene lütseumi avariiohtliku soojasõlme väljavahetamiseks
170 000    Tartu rahu monumendi rajamiseks
160 000    Kalevi 15 ja 17 hoone rekonstrueerimisprojektile
100 000    lasteaia Midrimaa keldriruumide remondiks
97 000    Turu tänaval kergliiklustee ehitamiseks

Aga ka kahe mobiilse paadisilla soetamiseks, Tähtvere puhkepargile lumesaha ja roomikute ostmiseks, Keskkonnahariduse Keskuse (Lille 10) uue hoone arhitektuurikonkursiks, katoliku kiriku katuse remondiks.

Tegevuskuludeks 7,253 miljonit krooni, sh

273 000    kultuuriürituste projektideks väljapoole linna struktuure
174 000    Tartu Kultuurkapitalile kuld- ja hõbemedaliga gümnaasiumilõpetajate premeerimiseks
148 000    emakeelse ülikooli 90. aastapäeva tähistamiseks ja konverentsikuludeks
139 000    Eesti Rahva Muuseumile, sh 100. aastapäeva tähistamiseks 100 000
131 000    turismiprojektide rahastamiseks
117 000    noorsoo- ja spordiprojektideks
939 000    kultuuriosakonnale projektide ja ürituste rahastamiseks
200 000    ettevõtluse osakonna ja linnamajanduse osakonna projektideks
476 000    töötute avalike tööde kuludeks
105 000    Maarja kooli uue lasteaiarühma avamiseks
832 000    rajatiste majandamiskuludeks (asfalttänavate remont, pinkide valmistamine, mänguväljaku korrastamine, loomade varjupaiga kanalisatsiooniavarii likvideerimine, botaanikaaia müüri parandamine)
315 000    uurimis- ja arendustöödeks

Märksõnad

Tagasi üles