Kuna ülikooli ajal oli vajadus või lihtsalt suur soov tööle minna, läksid paljud tudengid loengute asemel tööle. Nii muutus töö olulisemaks kui kõrgharidus ning ülikoolitee jäi katki. Nüüd kutsub riik neid tagasi koolipinki.
TULE ja VÕTA aitavad tagasi ülikoolipinki
«Mul on osakonnas kuus alluvat. Kõik teavad, et ma olen ülikoolis käinud, aga seda, et mul päriselt diplomit pole ette näidata, ei tea vist küll ükski,» pihtis müügiettevõttes töötav noor naine, kes jättis oma õpingud viie aasta eest pooleli. Ega tahakski neile öelda, sest neil kõigil on vähemalt bakalaureus käes, lisas naine naljaga.
Haridus- ja teadusministeerium on leidnud Euroopa struktuurifondi rahast kümneid miljoneid kroone ning nüüd antakse need ülikoolidele, et viimased kutsuksid tagasi koolipinki need, kel on haridustee mingil põhjusel pooleli jäänud.
Lõputöö juba sel kevadel
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas märkis, et ministeerium on ülikoolidele andnud juba praegu rohelise tule n-ö vanade uute tudengite vastuvõtuks.
Siiski pole ülikoolidel veel ministeeriumilt lõplikku määrust, mis programmile tuule tiibadesse lükkaks. «Nad on lubanud seda teha veebruarikuu jooksul,» ütles Tartu Ülikooli õpppeprorektor Birute Klaas.
Seega kohe homme tagasi ülikooli õpinguid lõpetama asuda ei saa. Klaas pakkus, et see programm rakendub sügisel uuest õppeaastast. «Kuigi ministeeriumi sätestatud tingimustest selgub, et me saame näiteks juba kevadel vastu võtta neid üliõpilasi, kel on vaid lõputöö teha jäänud,» lisas Klaas.
Need, kel on õpingud pooleli jäänud Tartu Ülikoolis, saavad olemasolevad punktid lihtsalt arvestatud. Varem teistes ülikoolides õppinud, kes soovivad õpingud TÜs lõpetada, peavad kirja saadud ained laskma VÕTA programmiga ära hinnata.
Lühend VÕTA tähistab varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist ning sellega saab oma erialale ümber arvestada nii varem mujal õpitud ained kui ka vahepeal omandatud töökogemuse. «VÕTA saab nüüd oma täies ilus rakenduda,» ütles Klaas.
Esialgu on plaanis, et taas õppima saavad tulla need, kes on katkestanud õppimise 2003. aastal või sellest järgnevatel aastatel. Seda, kui palju neid inimesi olla võib, Klaas arvata ei osanud. «Me siiski eeldame, et huvi on suur,» ütles Klaas.
Eelis tööjõuturul
Taas õppima tulevatel tudengitel on samasugused õigused nagu teistelgi üliõpilastel. 15 protsendil tagasi õppima tulijatest on võimalik teistega võrdselt ka õppetoetust taotleda, kinnitas Klaas.
Lukas märkis, et ministeeriumi tingimuseks on see, et riigieelarvelisel kohal oleks läbitud vähemalt pool õppekavast. Ta lisas, et ülikoolid on otsustanud vastu võtta ka neid, kes on varem tasulises õppes õppinud.
Kui tööjõuturul on positsioon ebastabiilne või on inimene üldse töö kaotanud, on ministri arvates just sobiv hetk mõelda sellele, kas ülikoolidiplom võiks pakkuda tööturul mingeid eeliseid.
Praegu müügiettevõttes töötav naine, kes viie aasta eest katkestas õpingud ajaloo erialal, pole siiani mõtet ülikooli tagasi minemisest maha matnud. Küll aga on eksternina ainepunktide tegemine tundunud talle liialt kallis ning keeruline.
Nüüd loodab kuut alluvat juhatav naine, et saab arvestada ka oma vahepealset töökogemust ning kooli lõpetamisest puudu oleva aastakese ära teha.
TULE programmist
• «Tule uuesti, lõpeta edukalt»-programm on mõeldud ülikooli poolelijätnuile haridustee lõpuleviimiseks.
• Jätkata saavad need, kes on lõpetanud 2003. aastal või hiljem.
• Õppimine on tasuta.