/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2010/02/07/308380t1hb6d7.jpg)
Tartu Herbert Masingu kooli autistlikud lapsed võivad lahkuda varsti tunnist hüsteeriahooga, kui linnavalitsuse kokkuhoiukava sunnib kaotama nelja-viie õpilasega miniklassid, hoiatab kooli direktor Tiina Kallavus.
Herbert Masingu kooli ootab palkade kärpimine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kallavuse sõnul tahab linnavalitsus, et Masingu kooli palgakulud väheneks mullusega võrreldes ümmarguselt 100 000 krooni võrra kuus.
Autistlike, kroonilisi haigusi põdevate või kehapuudega õpilaste arenguvõimaluste pärssimise kõrval sunniks kärbe Kallavuse rehkendusel koondama viis õpetajat. Eeskätt on direktori kinnitusel löögi all kuus autistlike laste klassi kokku 28 lapsega.
Linn haistab luksust
«10. veebruar on palgapäev, selleks ajaks peab olema asi selge,» ütles Kallavus. «Meil käivad linnaga ägedad ja tõsised läbirääkimised. Loodan, et järgmine kohtumine abilinnapea Jüri Sasiga annab lahenduse, aga ohumärgid on õhus.»
Tartu abilinnapea Jüri Sasi arvates võtab direktor kulude kokkutõmbamist liiga emotsionaalselt. Sasile paistab Masingu kooli õppetöö korraldus kohati põhjendamatult luksuslik. Kuna ainetundide maht ületab riikliku õppekavaga ette nähtut, rikub kool ka seadust, märkis Sasi.
Tiina Kallavus ei eita, et 227 õpilase ja 21 klassiga Herbert Masingu kool kui ainus omataoline Eestis võib üldise koolivõrgu taustal näida tõesti luksuslik. Ühe õpilase koolitamine on 1,5 korda, autistlike laste puhul kuus korda kallim kui tavakoolis.
«Peab tegema sügava kummarduse Tartu linnale selle eest, et nad on võtnud seni meie kooli toetamist heatahtlikult, isegi entusiastlikult, sest riik pole meile mingit ekstra pearaha ette näinud,» nentis Kallavus. «Tavakooli põhimõttel ei tule aga meiesugune kool rahaga välja.»
100 000 krooni kokkuhoid toob esimesena kaasa ettearvamatult käituvate ja kergelt stressi langevate autistide kehalise kasvatuse tundide kokkupaneku teiste klassitundidega.
«Selle tulemusel võib neil tekkida agressiivsushoog, nad võivad käituda ennasthävitavalt,» kujutles Kallavus. «Nad lihtsalt ei sobitu nende lärmi normidega, mis on arusaadavad teistele.»
Juba on Masingu kool vähendanud parandusõppe tunde, kus keskendutakse lapse taju, mälu ja mõtlemise arendamisele. Järgmiseks tuleb direktori sõnutsi ilmselt ära jätta huviringid: muusika-, kunsti-, käsitöö- ja arvutiring.
Jüri Sasi hinnangul on Kallavuse nimetatud kärpesumma vähemalt kaks korda üle paisutatud, kuid täpset summat ei söandanud Sasi reedel nimetada. Masingu kooli aineõpetajaid abilinnapea arvates koondada pole tarvis, küll aga vähendada nende töö mahtu ja tasu.
«Rakendatud on igasuguseid põnevaid ametikohti: massöörid, arendusjuhid, noortejuhid,» loetles Sasi. «Väide, et nendeta pole sel koolil mõtet, on üle paisutatud. Tuleb selgitada, millised on vajalikud ametikohad ja millised luksametikohad.»
Sasi lisas näiteks, et teistes Tartu koolides saavad klassijuhatajad lisatasuna 1500 krooni, Masingu koolis 1900 krooni.
Tähtis on individuaaltöö
Eesti Autismiühingu juhatuse esimees Marianne Kuzemtšenko leidis, et Masingu kooli pisiklasside luksuslikkusest rääkida on kohatu.
«Autistlik häire on nii komplitseeritud, et nelja õpilasega väikeklasse soovitatakse kõikjal üle maailma,» rääkis Kuzemtšenko. «Meie eesmärk on, et need lapsed mitte lihtsalt ei omandaks õppekavas ettenähtut, vaid ka areneks. Selleks on aga ääretult oluline individuaalne töö, sest suures klassis autistlik laps ei avane.»