Kolledž ja maaülikool lõpetasid dubleerimise

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TTÜ Tartu kolledži direktor Lembit Nei.
TTÜ Tartu kolledži direktor Lembit Nei. Foto: Margus Ansu / Postimees

Tartus seni mõlemad maastikuarhitektuuri eriala õpetanud Eesti Maaülikool ja TTÜ Tartu kolledž pidasid sellist tegevust ebaratsionaalseks. 


Kolledž lõi nüüd uue, maastikuplaneerimise ja -disaini inseneri eriala, loobudes maastikuarhitektuurist.

«Ei olnud mõistlik jätkata kahe samasuguse erialaga ja omavahel trügida,» põhjendas TTÜ Tartu kolledži direktor Lembit Nei uue eriala loomist. Nei sõnul asetab tulevane maastikuplaneerimise ja -disaini eriala varasema maastikuarhitektuuriga võrreldes oluliselt suurema rõhu inseneriõppele.

«Kasutame rohkem ära oma tugevat tehnikaharidust,» selgitas ta.

Mitte vaid nimevahetus


Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen nentis samuti, et tema meelest polnud normaalne olukord, kus kaks ülikooli õpetavad samas linnas väga sarnast eriala.

«Tundub, et see probleem on nüüd lahenemas,» lausus ta ning avaldas lootust, et TTÜ Tartu kolledži uus eriala ei tähenda üksnes nimevahetust, vaid toob kaasa ka sisulisi muudatusi.

«Muutus ei seisne kindlasti ainult nimevahetuses, vaid õppekavas on mitmeid olulisi ümberkorraldusi,» kinnitas TTÜ Tartu kolledži maastikuarhitektuuri õppetooli hoidja Sirle Salmistu.

Senine maastikuarhitektuur kujutas Salmistu selgitusel endast pigem humanitaarainete poole kalduvat 3+2 õppega eriala. Uus maastikuplaneerimise ja -disaini eriala aga toob õppekavva  rohkem tehnikaaineid, õpe kestab järjest viis aastat ning selle lõpetajad pistavad taskusse inseneridiplomi.

«Varem keskendusime enam humanitaar- ja erialaainetele ning tehnikaained olid toetavad, nüüd on ainete proportsioonid pigem vastupidised,» rääkis Salmistu.

TTÜ Tartu kolledži juhi Nei sõnul heidetakse arhitektidele sageli ette, et nad oskavad ilusaid asju välja mõelda, kuid jätavad tähelepanuta ideede tehnilise teostatavuse. «Inseneriharidusega sellist muret pole,» osutas ta. 

Võidavad mõlemad


Maaülikooli rektori Klaas­­seni sõnul on inimesed, kes tegelevad ümbritseva keskkonnaga, äärmiselt olulised ja nende vajalikkus järjest kasvab. «Seda eriala on kahtlemata vaja, kuid dubleerida pole tarvis,» märkis ta.

TTÜ Tartu kolledži juht Nei lisas, et arvatavasti on mõlemad endised konkurendid rahul sellega, et ei pea edaspidi üksteisega sama eriala pärast võistlema. «Me ei konkureeri enam samadele töökohtadele, samale riiklikule koolitustellimusele ega samale rahale. Mõlemal on oma lähenemine, oma eriala,» rääkis Nei. 

Esimesed tudengid võtab TTÜ Tartu kolledž uuele ning Eestis ainukesena maastikuplaneerimise ja -disaini nime kandvale inseneripõhjaga erialale vastu sel suvel. Maaülikool jätkab endiselt  maastikuarhitektuuri erialal tudengite koolitamist.

Maastikuarhitektid ja maastiku­­planeerijad
• Maastikuarhitektid, nii nagu maastikuplaneerijadki, kavandavad ümbritsevaid maastikualasid ja välisruumi.
• Mõlema eriala lõpetajad töötavad peamiselt projekteerimisbüroodes, aga ka kohalikes omavalitsustes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles