/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2010/02/04/307024t1hfed5.jpg)
Riigi plaani müüa Tartumaa riigiteid hooldav Tartumaa Teed kallimalt kui viiekümne miljoni kroonise alghinnaga võib häirida pikaajalise hooldelepingu puudumine.
Lühike hooldeleping võib takistada teefirma müüki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui riik müüs eelmise aasta detsembris Vooremaa Teede aktsiad Merko Ehituse tütarfirmale Tallinna Teede ASile 47 miljoni krooniga, andis ta teehooldemasinatega kaasa 2014. aastani kehtiva lepingu kõigi Jõgeva maakonna riigiteede hoolduseks.
Tartumaa Teede analoogne leping lõpeb 2011. aasta märtsis. Vooremaa Teede juhataja Aivar Aigro ning tee-ehitusfirma Tref tegevdirektor Andres Gailit tõdesid, et see tõik vähendab oluliselt ostjate huvi enampakkumisel osaleda.
«Praegu on seda rauda turul pigem üle kui puudu,» hindas Gailit teefirmade himu hakata konkureerima pelgalt kallurite, traktorite ja teehöövlite ostuõiguse pärast.
«Palju masinaid lihtsalt seisab, sest headel aegadel osteti neid palju juurde.»
Valitsus otsustas läinud nädalal lubada majandus- ja kommunikatsiooniministril panna 35 000 Tartumaa Teede aktsiat müüki 50,2 miljoni krooni suuruse alghinnaga.
Oma põhimõttelise seisukoha, et 2008. aasta 1. juunil moodustatud aktsiaselts tuleb erastada, teatas minister Juhan Parts juba mullu aprillis. Müügi ettevalmistus jäi aga venima põhjendusel, et aktsiamüügist laekuvast rahast poleks olnud abi kreenis riigieelarve tasakaalustamisel.
Pikk leping tõstaks hinda
Tartumaa Teede nõukogu liige, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teedetalituse juhataja Taivo-Ahti Adamson ei tahtnud hinnata tõenäosust, kas Tartumaa Teede aktsiad on müüdud aastavahetuseks ning kas valitsuse välja käidud alghind võiks meelitada ostjaid ligi nagu mesipuu mesikäppa.
«Ma ei hakka spekuleerima,» ütles Adamson. «Seni pole valitsuse otsus meieni ametlikke kanaleid pidi jõudnud. Kuna meil korraldust pole, ei saa me ka vastata küsimusele, millal võiks müük alata või lõppeda.»
74 töötajaga Tartumaa Teed teenis eelmisel aastal 68,3 miljoni krooni suuruse käibe juures 2 miljonit krooni kasumit. Ettevõtte juhatuse liige Jüri Tomson märkis, et kuna audit on tegemata, võib kasuminumber liikuda umbes 100 000 krooni võrra üles- või allapoole.
2008. aastal kasvatas Tartumaa Teed vabaturult hangitud lepingute osakaalu 30 protsendile, kuid eelmisel aastal kukkus vabaturu osakaal 16,4 protsendile. Kindla leiva 83,6 protsendiga annab riigi tellimus, mis 2011. aasta kevadel otsa saab.
«Ettevõtte väärtust suurendaks kindlasti pikem leping, näiteks seitsmeaastane, nagu erastatud Põlva Teedel,» konstateeris Jüri Tomson. «Aga see on omaniku otsustada, mina võin arvata või mitte arvata.»
Vooremaa Teede juhataja Aivar Aigro arvas, et hoolimata teede hooldamise ja ka ehitamise mahu kokkutõmbumisest Tartumaa Teed ostja ikkagi leiab, kuid ainult teemasinaid ja nelja tootmisbaasi hooneid müüki pannes müügihind alghinnast oluliselt kõrgemaks ei kerki.
«Riik võiks mõelda Tartumaa Teede hinna suurendamisele, lisades masinatele ja hoonetele pikaajalise hooldelepingu,» arutles Aigro.
Jalgealune ebakindel
Aigro sõnul pole hooldetööd kullaauk, Vooremaa Teede kasumi põhiosa tuleb teede ehitusest. Samas aitavad hooldetööd tagada minimaalse äraelamise ning Tartumaa Teede masinapark sobibki peamiselt hooldetöödeks, mitte teede ehitamiseks.
«Korraga tuleb välja käia suur summa, mille tagasiteenimine võtab vähemalt viis-kuus aastat,» selgitas Aigro.
«Kui riik kuulutab Tartumaa riigiteede hoolduseks järgmisel aastal uue hanke ja Tartumaa Teed seda ei võida, on tema väärtus praktiliselt null,» lisas ta.