Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Linnavalitsus leidis taarapunktil mitu viga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Taarapunktides võib teinekord kohata ka purjus ja ebameeldivaid inimesi.
Taarapunktides võib teinekord kohata ka purjus ja ebameeldivaid inimesi. Foto: Sille Annuk

Erepunane taarapunkt Annelinnas Descartes`i lütseumi akende all Maxima kõrval ei vasta projektile ja töötab kasutusloata, avastas Tartu linnavalitsus.


Tartu Postimees päris, miks soosis linnavalitsus Maxima kõrvale Annelinna koleda taaraputka ehitamist, kui poehoones oli varem taara käsivastuvõtuks ruum. Pärast kontrollkäiku tõdes abilinnapea Raimond Tamm, et putka on ehitatud mitmes aspektis projektist mööda. Liiatigi ei ole sellele siiani võetud kasutusluba.



Teisti kui projektis on näiteks värv, see pidi olema tumepunane. Ukse asukoht on teine, akende asukoht ka. Hoonest väljapoole ei olnud lubatud paigaldada tehnilisi seadmeid, aga on pandud õhksoojuspump.



Mujalt toodud


Seda taarapunkti ja teisigi üle Eesti haldava firma PAK tehnikajuht Jevgeni Simonov selgitas, et kiosk ei ole sellele kohale ehitatud, vaid eelmisest kohast toodud. Seepärast ei olegi kõik nii, nagu seisab projektis. Värv olevat tellitud küll koodi järgi, aga miks toon vale on, pole selge.



Simonovi sõnul on juba alustatud tööd, et viia projekt ehitisega vastavusse. Ka linna ehitusjärelevalve juht Andres Aint kinnitas, et putka muutmist ei ole nõutud, küll aga projekti. Kuni projektiga pole asjad korras, ei saa kasutusluba anda. Loata seda kioskit kasutada ei tohi, teisalt ei ole linn teinud ka ettekirjutust, et peatada ehitise kasutamine. «Inimestele otsest ohtu ei ole,» lausus Aint.



Simonovi väitel pole kasutusloa nõue üle riigi ühtlane, nii see küsimata jäi.


Iseküsimus on, miks oli poe kõrvale vaja taaraputkat, kui varem oli taara vastuvõtt poehoone sees. Maxima avalike suhete juht Erkki Erilaid põhjendas, et kaupluses oli taara vastuvõtt klientidele ebameeldiv. Ruumipuuduse tõttu ei saanud sinna ka paigutada taaraautomaati. Seetõttu tuligi taara kogumine viia kauplusest väljapoole.



«Meie kliendid tunduvad uue lahendusega senisest enam rahul olevat,» märkis ta.



Tartu arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja Karin Raid ütles, et temale ei ole teada asjaolud, miks oli tarvis taara automaatvastuvõtuks ehitada putka, kuigi varem oli taarapunkt poehoone ühes nurgas.



Soovitus ehitada sisse


Raid möönis, et üldiselt ei soosi linnavalitsus putkade levikut, kuid taara vastuvõtu kohtade rajamiseks on lube juurde antud. Seda juhul, kui poes ei ole võimalik või poepidaja ei taha taarapunkti poodi sisse, nagu näiteks Rimi.



Linnaarhitekt Tiit Sild ütles, et uutesse kauplusehoonetesse soovitab linnavalitsus ehitada taarapunktid sisse, aga nõuda seda ei saa.



Linn on lubanud kõnealuse putka paigaldada viieks aastaks ehk oktoobrini 2014.

Märksõnad

Tagasi üles