Eralasteaedade tasud vähenevad

Vastse Puhhi eralasteaia rühmadesse tulevad üle paljud praegused hoiulapsed, kuid juhataja Kristel Uringu sõnul on ruumi veel ka uutele väikestele puhhidele. Foto: Sille Annuk

Väikse Pauliine eralasteaiast on viimase kahe kuu jooksul ära võetud viis last. Mitme lapse puhul oli põhjuseks pere muutunud majanduslik seis – vanemad ei suutnud enam õppemaksu tasuda.

Lasteaia juhataja Marge Paluoja sõnul ei ole umbes 2500-kroonist kuutasu vähendatud, kuid vähemalt muidu tavapärane iga-aastane 10-protsendiline hinnatõus on rasketes oludes ära jäetud.

Murepilvede tagant paistab lapsevanemate rahakottidele aga väike kergendus. Nimelt jõudis linnavalitsus teisipäevasel istungil nii kaugele, et kinnitati määrus, mille järgi edaspidi makstakse võrdset pearaha nii munitsipaal- kui eralasteaias käivatele lastele. See tähendab, et ühe eralasteaias käiva lapse kohta hakkab linn maksma eelmise aastaga võrreldes rohkem 600–800 krooni kuus.

Kõik võrdseks

Abilinnapea Jüri Sasi ütles, et kõige raskem on olukord just neis väikestes eralasteaedades käivate laste vanematel, kes peavad maksma kuutasu 2500–3000 krooni.

«Lapsevanemad kurdavad, et praegustes tingimustes, kus sissetulekud on vähenenud, on see suur raha – nad ei jaksa seda enam maksta,» rääkis Jüri Sasi.

Pearaha võrdsustamist alustas linn vähehaaval juba kolm aastat tagasi, tänavu tehti Sasi sõnul lihtsalt suurem hüpe. Eelmisel aastal toetati kuni kolmeaastast eralasteaias käivat last 2205 krooniga ja kolme- kuni seitsmeaastast 1470 krooniga, kuid sel aastal on vastavad summad 2820 ja 2200 krooni.

Paluoja sõnul on nende lasteaias arutatud, et lisatoetuse järel võiks kuutasu vähendada umbes 600 krooni võrra. «Aga kuna linn ei ole meiega seda lepingut veel allkirjastanud, siis me oleme ootel,» ütles Paluoja ja lisas, et loodetavasti hakkavad asjad nüüd kiiresti liikuma.

Samamoodi ootab linnalt allkirjadega lepingut Cipollino lasteaed. Juhataja Külli Keedus rääkis, et kui vähegi võimalik, siis ideaalis langetaksid nad oma 2800-kroonise kuutasu 1500 peale. Majanduslangus on tugevalt tunda andnud ning praegu on neil vabu kohti terve rühma jagu.

Kohti tuleb järjest juurde

Märtsis teeb praegune Puhhi lastehoid uksed lahti 36-kohalise eralasteaiana ning juhataja Kristel Uringu sõnul on nende kuutasuks planeeritud 870 krooni. See summa pandi paika just linna toetuse suurenemisele lootes.

Eelmisel sügisel oli Tartus veel eralasteaeda kokku 120 kohaga, sügisel lisandusid katoliku ja Terakese lasteaed 126 kohaga ning koos märtsis avatava Puhhiga on linnas nüüd kokku 282 eralasteaiakohta.

Tänavuses linnaeelarves on eralasteaedadele toetuse maksmiseks olemas 7,1 miljonit krooni.

Peale tegutsevate lasteaedade on sinna arvestatud 20 lisakohta, sest ühe uue lasteasutuse tekkimist on oodata ka Ihastesse ning linnavalitsus on valmis neile toetust maksma.

Tartu eralasteaiad

• Anni

• Cipollino

• Puhh

• Katoliku lasteaed

• Tartu rahvusvaheline lasteaed

• Terake

• Väike Pauliine