Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2010/02/03/306492t1hb813.jpg)
Kirjastaja Epp Petrone mõtles välja ohtlike E-ainete määraja, kuid mitte oma E-tähega nime tõttu, vaid seepärast, et ta oli teadvustanud endale nende ainete ohtlikkuse.
Kui ta näiteks märkab poes või apteegis midagi, milles on E129 ehk võlupunane AC või E951 ehk magus aine aspartaam, siis jätab ta selle ostmata.
Põhiliselt toidu värvikaks ja lõhnavaks muutmise ning säilivusaja pikendamise tõttu lisatavate ainete nimekiri on nii pikk, et see ei oleks voldikule ära mahtunud. Nii ongi kirjastus Petrone Print «Ohtlike E-ainete määrajasse» trükkinud vaid need E-d, mis võivad põhjustada tervisehäireid.
Epp Petrone hakkas E-aineid poodides hoolega tähele panema siis, kui ta kirjutas kolm aastat tagasi ilmunud raamatut «Roheliseks kasvamine». Huvi viis ta kokku Angelika Eriniga, kes on avaldanud oma uurimistulemused raamatus «Saladuslikud E-ained meie igapäevatoidus».
Nemad kaks ongi jaanuaris tiraažiga 90 000 trükitud voldiku põhitegijad. Kuid ilma Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetuse ja kaupluste vastutulelikkuseta ei oleks rahakoti vahele mahtuv trükis inimeste käeulatusse jõudnud.
Paar nädalat tagasi suunas kirjastus voldiku 16 raamatupoodi mitmel pool Eestis. Läbirääkimised toitu müüvate kauplustega on edenenud nii kaugele, et veebruari alguses võttis voldikuid tasuta jagada Selver. Neid saab nüüd küsida Eestis tegutseva 34 Selveri kassadest.
Mida selline vastuvõtlikkus näitab Selveri kohta võrreldes teiste kauplusekettidega? «Ma arvan, et Selver mõtleb teistest kaugemale,» ütles Petrone. «See on näide klientide tervisest hoolimisest.»
Voldiku saab huviline välja trükkida ka kirjastuse veebilehelt petroneprint.ee.