«Toit elab ja talletab endasse inimeste emotsioone, sealhulgas stressi,» on veendunud arvutiprogrammeerija Argo Vilberg, kes lõi veebilehe selleks, et stressivaba toit jõuaks talust otse inimesteni.
Veebileht aitab stressita talukaubale ostja leida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elava toidu veebikülje www.elavtoit.com põhimõte on lihtne: virtuaalsel Eesti kaardil on näha kõik talupidajad, kes soovivad inimestele käest kätte oma kaupa müüa, ning inimesed omakorda saavad kuulutada, mida nad tahavad osta.
«Minu sooviks oli luua inimestele võimalus süüa kodumaist toitu ja talupidajatele võimalus oma kaubale rohkem ostjaid leida,» selgitas talunikke ja tarbijaid kokku toova internetilehekülje autor Vilberg.
Koht, kust alustada
Seni on elava toidu veebis registreerinud end 58 talupidajat üle Eesti, kes pakuvad toidukraami alates astelpajumoosist ja tallelihast ning lõpetades kanamunade ja kitsejuustuga. Ka ostjate seltskond on kirju: maalrist ja koduperenaisest Liis Lassini välja.
«Mõte teha talukaup inimestele kättesaadavamaks on väga hea,» ütles praegu töötu, kuid muidu maalriametit pidanud Priit Põder. Mees otsis ka ise veebilehe vahendusel kuivatatud kala, kuid jäi tühjade kätega. «Kalurid ütlesid, et neil endalgi pole talvel eriti kuivatatud kala,» nentis ta.
Muud kaupa, näiteks kohupiima, liha ja mune, saab Põder aga tuttavatelt talupidajatelt. «Minul on see võrgustik juba sisse töötatud,» lausus Põder. «Aga inimesele, kes alles mõtleb, et võiks talust toitu ostma hakata, on väga hea, kui tal on koht, kust alustada ja talunike kontakte leida.»
Tartu lähiümbruseski saab otse talunikult osta kõikvõimalikku toidukraami. Selle, kuidas kaup inimeseni jõuab, lepib ostja talunikuga ise kokku.
Teiste hulgas müüb elava toidu veebilehel oma kaupa väike Tähtvere vallas asuv Rahinge lihatööstus, kelle esindaja Marek Köidami sõnul on neid virtuaalselt kaardilt üles leidnud paarkümmend ostusooviga inimest.
Samuti sinke ja vorste müüv pensionärist talunik Tarmo Raidsalu ei ole aga seni endale veebilehe vahendusel ostjaid leidnud. «Eks see asi alles kogub populaarsust ja küll need ostjad ka tulevad,» arvas ta.
Peale interneti on Vilbergi selgitusel info talupidajate kohta kättesaadav näiteks navigatsiooniseadmetes TomTom ja Garmin. Läinud nädalal sai arvutiprogrammeerija tööle ka tasuta rakenduse mobiiltelefonidele, mis võimaldab telefonist iga kell otsida soovitava kauba pakkujat. «Info peab olema lihtsalt kättesaadav,» märkis ta.
Veel paar aastat tagasi oli Vilberg enda sõnul «tavaline inimene», kes sõi vahel hamburgerit ja jõi kokakoolat. Siis hakkas mees huvi tundma elava toidu filosoofia vastu, mille järgi toit elab ja salvestab endasse inimeste energiavälja.
Kasumiahnus rikub toidu
«Kui müüja on kasumiahne, siis on toit maitsetu, energiata ja isegi mürgine,» rääkis Vilberg, kes nüüd puhastab poest ostetud toidu alati mõttejõuga ära. Kuidas see käib, on mehe sõnul keeruline seletada. «See on vist kõrgem pilotaaž, kuidas kristalli abil siduda toidu energia kosmosega,» ütles ta naerdes.
Seesugusest mõtteviisist sai alguse ka mehe idee teha kodulehekülg, kus inimesed saaksid osta puhast ja kõrge energeetilise väärtusega toitu otse talunikult.
Veebileht ise valmis läinud kevadel Tartu Ülikooli tarkvaraprojekti aine raames.
«Meie haare on praegu veel suhteliselt väike, kuid ma loodan, et see järjest kasvab, sest Eesti inimene on väärt sööma eestimaist toitu,» lausus Vilberg ja lisas, et kaasmaalaste huvi mahekaupade vastu on järjest kasvamas.
Elava toidu filosoofia
• Toit suhtleb inimesega ja imab endasse nii positiivseid kui negatiivseid emotsioone. Toit, mis on käinud käest kätte, on tavaliselt nii reostunud, et tema esialgne energia ei pääse löögile.
• Kõige rohkem reostab toitu inimeste kasumitaotlus. Kasuahnest kauplemisest jääb teadmine, et peteti nii ennast kui teist, ja see teadmine on stress. Mida rohkem läbib toit kasumiahneid etappe, seda stressirohkemaks ehk mürgisemaks see muutub.
Allikas: www.elavtoit.com