Eesti Maaülikooli ehitusõppejõud Kalle Pilt kinnitab, et mahasadanud paks lumi ei kujuta enamikele katustest mingit hädaohtu. Nõrgemate lamekatuste puhul soovitab lektor vähendada aga lume koormust ehk lükata hanged katustelt lihtsalt maha.
Tüse lumekiht ohustab rohkem lamekatuseid
3. veebruar 2010, 12:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeval Elvas sisse langenud laudakatus pani paljud mõtlema, kas tõesti hakkab lumi ka juba elamistele kurja tegema? Pildi hinnangul ei ole aga olukord kaugeltki nii hull.
«Praegu on lumi suhteliselt kohev ja kerge ning normide järgi ehitatud katustel ei tohiks lisaraskuse kandmisega olla mingit probleemi.» Arvutuslikuks normiks, mis näiteks Tartu piirkonnas kehtib, on 180 kg ruutmeetri kohta. Ehk kui katuse üks ruutmeeter suudab ära kanda 180-kilogrammise raskuse, siis ei pruugi lae läbivajumist karta. Enamasti ladestub ühe ruutmeetri suurusele alale oluliselt väiksem kogus lund.
Teistsugune on olukord põllumajandushoonetega. Laudad on pidevalt niisked ning katuse puitkonstruktsioonid ei pruugi esialgsel kujul säilida. Sel juhul võib katus variseda ka iseenda raskuse all ja lumi ei mängi seejuures olulist rolli, selgitas Pilt.
Pildi sõnul toimub Eesti ehituspraktikas pigem katusekonstruktsioonide üledimensioneerimine. Ehk siis tugevusvaru on enam kui piisavalt.
Samuti järgitakse põhimõtet, et katuse kaldenurk oleks vähemalt 35 kraadi. Kõige levinum kaldenurk jääb isegi 40 ja 45 kraadi vahele.
Ehitusekspert manitseb lamekatuste omanikke loobuma katuste altpoolt toestamisest ning soovitab vähendada lume kogust katuse pealt. «Toestamine on keeruline töö ning valesti toestamine võib kasu asemel hoopis kurja teha.»