Ilves: peame Tartu rahu sõlmijate eeskujul ehitama tulevikku

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Toomas Hendrik Ilves.
President Toomas Hendrik Ilves. Foto: Margus Ansu

President Toomas Hendrik Ilves kutsus tänases Tartu rahulepingu sõlmimise 90. aastapäeva kõnes Eesti avalikkust üles juhinduma rahuleppe sõlmijate ettenägelikkusest tegutseda Eesti rahva vabaduse ja parema elu nimel.

«Ma olen enam kui veendunud, et Eesti Vabariigi loojad ja Tartu rahu sõlmijad ootavad meilt ainult üht: et me liiguksime edasi,» ütles president Ilves täna Vanemuise kontserdimajas, vahendas presidendi kantselei pressiesindaja.

Riigipea sõnul tagavad Eesti iseolemise ennekõike meie hästi toimiv riik, meie tark, terve ja eneseteadlik rahvas ning demokraatlik riigikord.

Riigipea möönis, et rohkem kui allkirjad Tartu rahu või NATO lepingul, on meie iseseisvuse tagatiseks «Eesti kaitsejõud ja politsei, päästeamet ja piirivalve, Eesti kaitseliit ja naiskodukaitse, meie koolid ja haridussüsteem, meie töötuskindlustus ja tervishoiusüsteem.»

President Ilvese sõnul ei sõltu Eesti iseseisvus ühest või kahest ligi sajand tagasi alla kirjutatud dokumendist või sellest, kes neid tänapäeval tunnistab või mitte.

«NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigi Eesti Vabariigi iseseisvus ei ole vähem tegelik või kindel põhjusel, et mõni teine riik Tartu rahulepingut täna ei tunnusta,» sõnas
riigipea. Ta rõhutas oma veendumust, et Eesti julgeolek on praegu tagatud kindlamini kui kunagi varem meie rahva ajaloos.

Riigipea sõnul kirjutati 1919. aasta lõpus ja 1920. aasta alguses Eesti diplomaatia esimene edulugu, millega lõpetati ohvriterohke sõda, pandi paika Eesti riigipiir ja
kaubeldi välja reparatsioonid.

Tunnustades Tartu rahu ajaloolist kohta Eesti omariikluse alusmüüris, tuleb president Ilvese sõnul ka ausalt omaks võtta, et «kui võrdleme Eesti toonast
diplomaatiat meie saavutustega alates 1991. aastast, siis, tagasihoidlikult väljendudes, pole meil tänapäeval midagi häbeneda.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles