Lastekodud jäävad, on Elva väikelastekodu juhataja Kai Räisa ja ta kolleeg, Käopesa juhataja Tiiu Reek veendunud.
Eestlane tahab endale tervet last
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Alkoholiprobleem meil ei vähene,» põhjendab Kai Räisa oma arvamust. «Ja elu on näidanud, et puuetega lapsi Eesti peredesse ei lapsendata.» Põhjus on lihtne: meil on tugisüsteem nende laste jaoks alles välja arendamisel.
Meie suuremate või väiksemate erivajadustega lapsi lapsendavad peamiselt välismaalased. Elva väikelastekodust on endale lapsi võtnud Rootsis, Soomes ja Ameerika Ühendriikides elavad inimesed. Aastas läheb sealt välismaale elama paar last.
«Eestlane tahab tervet last,» kinnitab ka Tiiu Reek. Eelmisel aastal lapsendati Käopesast kuus last. Eestisse lapsendati üks laps, kaks last läksid sealt oma koju ema-isa juurde tagasi ja kolm tõeliselt raske puudega last lapsendati Ameerika Ühendriikidesse.
Enamasti lapsendatakse titaeas poisse ja tüdrukuid, koolis käivad lapsed endale uut ema ja isa naljalt ei leia.
Üks põhjus on ka selles, et meie asenduskodudes elab palju ühest perest pärit õdesid-vendi, keda saab lapsendada ainult kõiki koos uude koju võttes. Näiteks Elva väikelastekodus elab üks kuuest, üks viiest ja üks neljast õest-vennast koosnev pere, neile on Eestist uusi vanemaid leida üsna lootusetu.
Lisaks sellele on asenduskodudes palju lapsi, kelle vanematelt on ära võetud vaid kasvatusõigus, mitte vanemlikud õigused. Lapsendada saab aga ainult neid lapsi, kelle emalt ja isalt on ära võetud vanemlikud õigused. Elva väikelastekodus on selliseid lapsi vaid kümmekond. (TPM)