Iga kallistus ja pai võrdub siin kulla hinnaga

Enam kui poolesajale lapsele koduks oleva Käopesa pesamuna on neljakuune tüdruk. Foto: Margus Ansu

Pärastlõunal on lastekodu väiksemate elanike magamistoad hämarad ja täis magusat unenohinat. Suuremad, koolijütsid, sagivad oma ruumides ringi ning ajavad tähtsaid asju nagu lapsed ikka.

«Oota, ma tulen appi,» hõikab Elva väikelastekodus elav teise klassi poiss Egon arvutimängus kimpu jäänud Reylale ja kargleb kargu toel tüdruku juurde. «Vajuta siia ja nüüd mine sinna,» õpetab Egon. Sügisel reieluu murdnud poiss ja mängust haaratud tüdruk heidavad pilgu uksel seisatanud võõrastele ning jätkavad mängu.

Suures elutoas asjataval viiel-kuuel koolilapsel pole parajasti nii tähtsaid tegemisi käsil. Sellesse tuppa kiigates saab Elva väikelastekodu juhataja Kai Räisa enne, kui ta jõuab tere öelda, väikselt tüdrukult kõigepealt kõva kallistuse.

Vastu kallistades küsib juhataja, kuidas koolis läks. «Hästi,» hüüavad lapsed kui üks mees. Enamasti tähendab selline vastus, et koolis ei küsitud.

«Vaata, vaata!» kostab pikalt diivanilt, kus kallistaja juba villaste sokkide välkudes vilunult kukerpalle laseb.

Võõrastega siin siiski juttu ajama ei tükita. Kai Räisa palub, et lapsi lähedalt ei pildistataks, sest neil kõigil on oma lugu, miks nad lastekodusse ehk 2007. aastast ametliku nimega asenduskodusse on sattunud.

Kibedad põhjused

Aga missugused on need lood üldiselt, mis on väikse lapse oma kodust asenduskodusse toonud? Orbe ehk nii ema kui ka isa jäädavalt kaotanud lapsi Elva väikelastekodus ei ole.

«Orbe on meil väga vähe olnud,» märgib teist aastat Elva väikelastekodu juhtiv Kai Räisa. «Sel põhjusel lapsed lastekodusse naljalt ei jõua. Ema või isa kaotanud lapsed võtavad oma kasvatada enamasti vanaemad-vanaisad või tädid-onud.»

Asenduskodusse tulevad lapsed kohtu kaudu. Laias laastus on põhjusi kaks, miks kohtunik otsustab, et lastekodus on väiksel inimesel parem kui oma kodus: ema halb vaimne tervis ja vanema(te) alkoholiprobleem. «Ei oskagi öelda, kumb neist on suurem põhjus,» ohkab Kai Räisa.

«Palju lapsi jõuab meile kohtu kaudu sellepärast, et ema ja isa pole lapsest hoolinud, neil on teised huvid,» ütleb viimased 22 aastat Tartu väikelastekodu Käopesa juhtinud Tiiu Reek kibeda tõe otse välja.

Teiseks põhjuseks nimetab ta juhtumeid, kus lapse ema on vangi läinud, ja kolmandaks selle, et vanem pole oma tervise pärast võimeline iseseisvalt lapse eest hoolitsema. Viimati nimetatud põhjusel sattusid otse sünnitusmajast Elva väikelastekoju ja Käopessa pesamunad, nüüd seitsmekuune poiss ja neljakuune tüdruk.

Kuid on veel üks põhjus: sügava või raske puudega ilmale tulnud lapsed. «Kui näete osa meie lapsi, siis saate aru, miks nad siin on,» ütleb lastearstina töötanud Tiiu Reek.

Me näeme neid lapsi. Mõni neist lamab parajasti voodis, kuhu on pandud väike massaažiaparaat, et lapsel lamatisi ei tuleks. Kuid nad ei ole ainult oma voodis: nendega võimeldakse, tehakse muusikateraapiat ja viiakse invatooliga õue.

Mõni neist lastest istub ja ka kõnnib vaevaliselt, kuid ei saa ise riidesse ja söödud, potil käimisest rääkimata. Üks väike, väga peenikeste käte ja jalgadega, silma järgi kümneaastane poiss, kellega füsioterapeut parajasti võimleb, on tegelikult 16-aastane noormees.

«Sellised lapsed vajavad ööpäev läbi pidevat hooldust,» toonitab Tiiu Reek. «Ema üksi pole võimeline kodus sellise lapse eest hoolitsema.» Ja erinevalt Elva väikelastekodust polegi Käopesa kõigil elanikel ema, kes nende eest hea seisaks: Käopesas kasvab 11 orbu, kes kõik on raske puudega.

«Suurem osa puuetega lastest kasvab siiski kodudes,» ütleb Käopesa lastearst Marje Kleemann. «Riik on võtnud suuna, et võimalikult vähe lapsi satuks asenduskodudesse.»

Sama märgib Elva väikelastekodus 1965. aastast eri ameteid pidanud Vaike Kõiv, kes praegu majandab laos. «Paar-kolmkümmend aastat tagasi oli meil imikute rühmas alati kümme-kaksteist last,» meenutab ta. «Paljud tulid otse sünnitusmajast. Tol ajal oli siin hulga puuetega lapsi, näiteks downe ja vesipäid. Siis oli riigipoolne surve – andke haige laps ära.»
Nüüd otsustab kohus, kas haige lapse võib anda asenduskodusse.

Harvad külaskäigud

Et orbusid on meie asenduskodudes nii vähe, tekib küsimus: kas emad ja isad käivad seal oma lapsi vaatamas? Tiiu Reek vakatab ja hakkab siis ühe käe sõrmedel lugema: üks vanaisa, üks ema, üks ema, üks vanaema. Rohkem lapsi vaatamas käijaid Käopesas praegu pole.

Kai Räisa vaikib enne vastamist kaua ja kostab siis hoolikalt sõnu valides: «Lahkelt öeldes käib meil neljandik vanematest lapsi kord aastas vaatamas. Aga kõik lapsed ootavad. Ka need, kes pole oma ema kunagi näinud. Nad paluvad mul endale ema otsida.»

Kõik lapsed tahavad ema juurde, on see ema siis hea või halb, lisab Vaike Kõiv vaikselt. On see nüüd sellest tingitud, et väiksena keerleb lapse elu suuresti ema ümber, või millestki muust, kuid isa lastekodulapsed väga ei igatse. «Ainult üks tüdruk palub mul endale isa ka otsida,» märgib Kai Räisa.

«Emaigatsust meil väga suurt pole, küll aga on suur hellusevajadus,» räägib Marje Klee­man. «Need lapsed, kes on siin üles kasvanud, ei tee ema puudumisest suurt draamat,» ütleb Käopesa vanempedagoog Taivi Kõiv. «Lasteaias käies näevad nad kaaslaste emasid ja loomulikult tekib neil küsimus, miks minul ema pole. Siis seletame kõik rahulikult ära ja küsimused lõpevad.»

Aga mitte igatsus. «Kui meil keegi lapsendatakse, siis tulevad väiksed minult paluma, et tädi Tiiu, otsi mulle ka ema, ma tahan täpselt samasugust, nagu kaaslane sai,» räägib Tiiu Reek.

Emade teema on neis majades valus ja isegi ärritav. Mõni aasta tagasi kirjutas Tiiu Reek ühele emale kirja ning soovitas-palus tal mõnikord oma toredat poega vaatama tulla. Tükk aega valitses vaikus. Siis ema helistas ja nõudis, et teda enam ei tülitataks.

«Ema ütles mulle otse välja, et laps on tal läbitud eluetapp,» pahvatab Tiiu Reek toonase jahmumise välja. «Kujutate ette – läbitud etapp! Ma natuke ikka lootsin, et ta võtab oma pojaga ühendust...»

Oma rõõmud ja riiud

Õhtu läheneb. Selliseid pitsitavaid lugusid oleks Elva väikelastekodu ja Käopesa juhatajal veel palju rääkida, kuid lapsed on tähtsamad ning nad vaikivad.

«Kas homseks on palju õppida,» küsib Tiiu Reek koolitööd tegevalt poisilt ja heidab pilgu ta päevikusse.

Köögist tuleb õhtusöögi magusat lõhna, mõne tunni pärast lastakse Käopesas mullivanni vesi ja pannakse sooja kaks sauna. «Kõik meie lapsed käivad kord nädalas saunas,» muheleb Tiiu Reek. «Saun lastele väga meeldib. Proovi vaid vahele jätta, siis on tüli suur.»

Väike tüli käib ikka kodu juurde. «Millal jälle nuudleid saab?» küsib koolipoiss Kai Räisa käest. Juhataja seletab veidi häbenedes, et keelas lastele ebatervislikud kiirnuudlid ära ja nüüd on tüli majas. «Lastele kiirnuudlid väga meeldivad, nad vaid neid sööksidki, aga seda ei või me lubada,» vabandab ta ja põikleb küsimusest kõrvale nagu emadel ebameeldivate teemade puhul ikka tavaks.

Kui kiirnuudlid välja arvata, siis füüsiliselt on Elva väikelastekodu lastel kõik olemas: ilusad rõivad, hea toit ja soe tuba. Lapsed käivad huviringides, teatris, veekeskuses ja ekskursioonidel. Suuremad harjutavad ruumikitsikusest hoolimata iseseisvat elu. 

Teeme kõik, et meie lapsed poleks kodus kasvavatest kaaslastest viletsamad, kinnitavad Kai Räisa ja Tiiu Reek. Aga iga pai ja kalli on meil küll erilise tähendusega, lisavad nad.

Päev Elva väikelastekodus
• Kl 6.30 hakkavad lapsed ärkama. Järgneb pesemine, hommikusöök kella 8 paiku ning lasteaeda või kooli minek. Kõige väiksemad jäävad koju tuppa ja õue mängima.
• Kl 12 lõunasöök.
• Kl 12.30 seavad väiksed end kella kolmeni pärastlõunal kestvale uinakule.
• Kl 16 pakutakse õhtuoodet. Pärast seda mängitakse ja vaadatakse telerist multikaid, suuremad lapsed õpivad.
• Kl 18.30 õhtusöök.
• Kl 20.30 hakatakse tuttu minema, umbes tunni pärast magatakse. Reede ja laupäeva õhtul võivad lapsed veidi kauem üleval olla.
Allikas: Elva väikelastekodu
-------------------------------------------------

Tartu ja Tartumaa asenduskodud

Mäe-kodu
Tartu, Mäe 33

• Kohti 30, praegu elab Mäe-kodus 26 last ja noort, kellest kolmandik on tüdrukud ja kaks kolmandikku poisid. Üks orb. Üle poole kasvandikest on erivajadustega.
• Noorim elanik on viieaastane, vanim on 21-aastane tudeng.
• Enamik lapsi on pärit Tartust ja Tartumaalt, neli last on teistest maakondadest.
• Mullu lahkus Mäe-kodust üheksa last ja teist sama palju tuli asemele.
• 1991. aastal rajatud Mäe-kodu kuulus algul Tartu linnale, 1995. aastast peab lastekodu MTÜ Vahtramägi.

Käopesa
Tartu, Jaama 72

• Kohti 57, praegu 56 elanikku, kellest pooled on tüdrukud ja pooled poisid. 11 orbu. 40 last on raske või sügava puudega, seitse last on täiesti terved.
• Noorim elanik on neljakuune tüdruk, vanimad kolm 20-aastast noormeest, kes harjutavad iseseisvat toimetulekut sotsiaalkorterites.
• Tartust ja Tartumaalt on 41 ning teistest maakondadest 15 last.
• Nüüd Käopesa nime kandev riiklik asenduskodu alustas Tartu väikelastekoduna tegevust 1950. aastal. Kuni 1991. aastani oli see kinnine asutus.

Elva väikelaste­kodu
Elva, Järve 1

• Kohti 45, lapsi praegu 43. Laias laastus pooled tüdrukud ja pooled poisid. Orbe ei ole. Pooled lapsed on erivajadustega. Pesamuna on seitsmekuune poiss, kes toodi väikelastekodusse sünnitusmajast. Vanim elanik on 16-aastane tüdruk.
• Veidi enam kui pooled lapsed on pärit Tartu maakonnast.
• 20. sajandi alguses ehitatud kahes majas avati väikelastekodu 1949. aastal. Esmalt olid elanikeks vaid väikelapsed, kes kolmeaastaselt viidi edasi mõnda teise hoolekandeasutusse.
• Praegu on lastekodu peremees riik.

Tartu kristlik noortekodu
Tartu, Era 2

• Kohti 50, elanikke praegu 50. Laias laastus pooled on tüdrukud ja pooled poisid. Neli orbu. Mõni laps õpib eriprogrammi järgi.
• Noorim elanik on nelja-aastane. Vanim elanik on 23-aastane tudeng. Peale tema elab noortekodus veel viis tudengit. Väljastpoolt Tartumaad on pärit kaks last.
• Noortekodu pidav MTÜ Tartu Kristlik Noortekodu loodi 2000. aastal eraalgatuslikult, et aidata pere ja kodu kaotanud lapsi.

Tartu Koidu keskus
Tartu, Koidu 13

• 1989. aastast varjupaigana tegutsenud ja 1996. aastast asenduskoduna töötavas Koidu 13 majas on 13 kohta, kõik kohad on praegu täidetud. Lisaks elab kolm 19-aastast noort tugikorterites. Neli orbu.
• Poisse on 12, tüdrukuid kolm. Noorim elanik on seitsmeaastane, vanimad 19-aastased.
• Ligi pooled elanikest on pärit Tartust, ülejäänud Tartumaalt, Harjumaalt, Räpinast, Valgast ja Helmest.
• Asenduskodu peab MTÜ Tartu Koidu Keskus.

Kivistiku lastekodu
Tartu, Aardla 84

• Ruumi järgi mahub elama kaheksa last, praegu elab majas seitse poissi, kellest kaks on orvud. Vanim elanik on 20-aastane kutsekoolis ametit õppiv noormees, pesamuna on seitsmeaastane. Erivajadustega lapsi ei ole.
• Kuus elanikku on pärit Tartust ja Tartumaalt, üks Valgast.
• Sihtasutuse Kivistiku Lastekodu asenduskodu rajati 1994. aastal Tartu Mäe lastekodu filiaalina, 1997. aastast tegutseb iseseisvalt.

Joosepi kodu
Tartu vald, Vahi

• Väikest perevanema tüüpi asenduskodu pidavate Margot ja Maido Konksi peres kasvab praegu üheksa last, kellest kuus on kasulapsed.
• Kasulaste hulgas orbe ei ole, neist neli on ühe pere õed-vennad. Noorim kasulaps on kaheaastane poiss, vanim 15-aastane neiu.
• MTÜ Joosepi peab eramajas asenduskodu 2008. aasta lõpust. Enne seda kasvas Margot ja Maido Konksi kodus kaks kasulast.