Botaanikaaeda maetud aare on tartusoomlase Mika Keräneni väljamõeldis. Pärast selle raamatuna avaldamist on ta aga hakanud kahtlema – võib-olla on seal päriselt ka aardelaegas.
Lastekrimka tegelased seiklevad Supilinnas
1. veebruar 2010, 13:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mika Keräneni esimeses, aastal 2008 ilmunud lastekrimkas «Varastatud oranž jalgratas» moodustavad Supilinna lapsed salaseltsi Ramps.
Detsembris ilmunud uut krimkat «Peidetud hõbedane aardelaegas» tutvustas Keränen laupäeval Tartu linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonnas.
«Mõnikord öeldakse ka raamatukogu kohta ramps,» märkis raamatukoguhoidja Epp Nõges.
Ümarlaua taga istus teiste laste hulgas Keräneni tütar Emma Magdalena. Kirjaniku vasemal käel oli aga Priidik Västrik, kelle õde Reti on nii esimese kui ka teise raamatu tegelase Reilika prototüüp.
Uues teoses otsivad noored nutikad detektiivid 1944. aastal Tartu botaanikaaeda maha maetud varandust. Nii esimese kui ka teise raamatu illustratsioonid on joonistanud Marja-Liisa Plats.
Kolmas raamat salaseltsist Ramps on kirjutamisel. Ümarlauda kogunenud 20 lapslugejat said teada, et Keränen on teoksil raamatu keskmesse kavandanud kummitusmaja. Tegevuspaik on ikka Supilinn.
Ka tulevane raamat ei saa läbi ilma niisuguste tegelasteta, kes on kas või veidikene kurjad. «Raamatule on väga vajalik, et selles on ka kurjad, halvad tegelased,» selgitas Epp Nõges lastele.
Nii näiteks pahandab tulevases raamatus Saduga politseinik. Aga tegelikult põhjusega, sest Sadu sõidab raamatus «Peidetud hõbedane aardelaegas» kingituseks saadud jalgrattaga nii, et ei hoia lenkstangist kinni.