Ilmajaam annab teada, et homme sajab jälle lund ja kohati tuiskab. Aga ärge laske tujul langeda: Tartus pea poolteist sajandit tehtud põhjalikud ilmavaatlused näitavad, et Eestis on olnud palju karmimaid aegu.
Ilmavaatluste ajalugu tõestab ajaloo kordumist
1. veebruar 2010, 10:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie talved on läinud kindlasti soojemaks, suved aga mitte eriti,» iseloomustas väga muutliku kliimaga Eesti viimase 150 aasta ilma Tartu Ülikooli klimatoloogiaprofessor Jaak Jaagus.
Üleilmsed muutused annavad meie väikesel maal tunda rohkem, kui tavainimene arvata oskab: õhutemperatuur on siin tõusnud, nagu ka globaalse soojenemise näitaja, kusjuures soojenemine on olnud mõnevõrra kiirem.
Eesti viimase pooleteise sajandi kliimast annab professor Jaagus täna ülevaate Tartu observatooriumis Tartu 145-aastast ilmavaatluste ajalugu ja Tartu–Tõravere meteoroloogiajaama rajamise 60. aastapäeva tähistaval rahvusvahelisel sümpoosionil.
Kohalikust ilmast rääkides märkis Jaagus, et ajavahemikul 1866–2009 on Tartus aasta keskmine õhutemperatuur tõusnud 1,3 kraadi.
Ka kogu Eesti viimase 150 aasta kliimat iseloomustab õhutemperatuuri tõus, mis on toimunud kahes osas. Esimene selge soojenemine oli 19. sajandi teisest poolest 1930. aastateni. Järgnes temperatuuri mõningane langus kuni 1960. aastateni ja seejärel uus kiire soojenemine.
«Õhutemperatuur on tõusnud eelkõige talvel ja kevadel, kusjuures talv mõjutab oluliselt kevade tingimusi,» ütles Jaagus. «Külmale talvele järgneb hiline kevad ja vastupidi.»
Talve ilmastikutingimused määrab Atlandi ookeanilt pärinev läänevoolu intensiivsus. Kui see on tugev, siis on talv pehme. Aga kui see jääb nõrgaks või lakkab sootuks, siis on talv pakaseline nagu tänavu.
Ja võib juhtuda, et meid sel aastal käreda külmaga ehmatanud talv muutub lähiaastatel tavaliseks. Nimelt on läänevoolu tugevust kajastava Põhja-Atlandi kõikumise indeksi aegrida väga tugevalt seotud meie õhutemperatuuri ja sademetega, selgitas Jaagus.
«Arvestades selle indeksi pikaajaliste kõikumiste iseloomu, võib spekuleerida, et eelolevatel aastatel peaks tulema külmemaid talvi sagedamini kui eelmise paarikümne aasta jooksul,» ütles ta.
Tartu ilmajaam
• Tartu Ülikooli meteoroloogia observatooriumi vaatlusjaam hakkas põhjalikke ilmamõõtmisi tegema 145 aastat tagasi, 1865. aasta detsembris. Esialgu töötasid vaatlejad Tartus Tiigi tänaval neljas-viies kohas, kuni jõuti praegusesse Tiigi seltsimajja. Sealt kolis jaam Toomele praeguse rahvusarhiivi hoonesse.
• Pärast viimast sõda muudeti asutus geofüüsika observatooriumiks, millest 1950. aasta 1. jaanuaril sai päikesekiirguse mõõtmisele keskendunud aktinomeetriajaam, mis asus Tartu linna pii-ril Lõunakeskuse taga põllul.
• Edasi rändas jaam 1965. aastal koos astronoomidega ilmaolude mõttes parematele jahimaadele, Tartust 18 kilomeetri kaugusele jääva Tõravere küla põldudele.
Allikas: EMHI Tartu–Tõravere meteoroloogiajaam