/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2008/10/17/84533t1h1dd0.jpg)
Mis ühendab saksa matemaatikut Gottlob Freget, saksa-ameerika filosoofi Carl Hempelit, ajaloolasest poliitikut Toomas Alatalu ja filoloogist akadeemikut Jaan Unduskit? Akadeemia tänavune esimene number.
Kuukiri viis kokku võimu ja vaimu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuid miks tuli soliidselt tüseda, Tartus toimetatava ajakirja Akadeemia tänavust esimest ilmumist tähistada Tartu raekoja saalis? Sest esimene number on ühtlasi veerandtuhandes.
Eesti Kirjanike Liidu 22. aastakäiguni jõudnud kuukirja Akadeemia auhinnaseminari pidamist auväärse raekoja auväärses saalis nimetas peatoimetaja Toomas Kiho sümboolseks Tartu võimu ja vaimu kohtumiseks.
Seminari juhatas sisse abilinnapea Jüri Sasi. Ettekannetega esinesid Akadeemia eelmise aasta kuldlaureaadid.
Mariann Raisma kõneles Eesti muuseumide identiteedimuutustest 19. ja 20. sajandil ning Eli Pilve ja Meelis Saueauk rääkisid Eesti kodanike opteerimisest pärast Tartu rahu-lepingu sõlmimist. Martin Kalale tõi preemia artikkel «Euroopa jõud peitub üleilmastumises» ning Tiit Kärnerile «Inimene, ühiskond ja sotsiaalteaduste uus paradigma».
Raekojas anti kätte ka tõlkepreemia Kaarina Reinule – Thukydidese vahendamise eest kreeka keelest. Esimest korda välja antud kunstiauhind läks Mati Uprusele.
«Aprillis 1989 ilmumist alustanud Akadeemia pole jäänud ilmumata mitte ühelgi kuul,» märkis Toomas Kiho.
Peatoimetaja sõnul on kaasautorite ja lugejate sekka lisandunud uus sugupõlv. «Ent ideaalid, millest lähtudes alustati – vahendada eri teadusharude taset lugejale, edendada eestikeelset kirjasõna – pole muutunud,» lisas ta.
Akadeemia eripäraks nimetas peatoimetaja olemist ajast sõltumatu ajakiri. Seda tunnistavad tema sõnul 250 ilmunud numbrit, mis kõik on koostatud sihiga, et neil oleks lugemisväärtust ka aastate järel.