/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
/nginx/o/2010/01/28/303330t1h8fcd.jpg)
1200 geenidoonorit on juurelnud selle üle, kas neid häirib segamini tuba või kui sageli tunnevad nad üksindust ning on olnud nõus sellega, et teadlased võivad ka ta isiksuseomadusi geeniandmetega seostama hakata.
Geenidoonorid lubavad uurida oma isiksust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli psühholoogiainstituudi professor Jüri Allik ja vanemteadur Anu Realo on silmaga mõõtnud juba vaat et toakõrgust virna ümbrikke, mis post neile geenidoonoreilt iga päev tagasi toob.
Igas saadud ümbrikus on kaks ankeeti, milles on vastused 240 esitatud väitele. Ühele on vastanud geenidoonor ise ja teisele keegi talle lähedane inimene.
Nii on teadlaste käes topeltvastused.
«Nii on need palju usaldusväärsemad kui siis, kui vaid üks inimene enda kohta midagi ütleb,» selgitab professor Jüri Allik.
Kaks kaarti
Samal ajal, kui geenivaramu teeb tööd geenikaartidega, näevad psühholoogid vaeva isiksuseomaduste kaartide kokkuseadmisega.
Ning juba lähitulevikus saab juurdlema asuda selle üle, kas ja missugune isiksuseomadus on millise geeniga või geenide kombinatsiooniga seotud.
Ehk et kas inimese uudishimu, riskivalmidus, rõõmsameelsus, avatus või hirmutunne võiksid olla ühtlasi märgid selle kohta, et sel inimesel on kalduvus haigestuda mõnda konkreetsesse haigusesse või vastupidi – elada pikk ja õnnelik elu.
Professor Jüri Allik ütleb, et kuigi neil on 1200 ankeeti juba käes, ja see on psühholoogiliseks uuringuks hea kogus, pakuvad nad isiksuseomaduste mõõdikutega ankeete geenidoonoreile vastamiseks senikaua, kui Eesti Geenivaramu geeniandmeid kogub. Mida rohkem vastuseid, seda parem.
Koostööd teevad Tartu Ülikooli psühholoogiainsituut, Eesti Geenivaramu, molekulaar- ja rakubioloogia instituut ning Eesti Biokeskus.
Loomulikult on teadlaste eesmärk saada rohkem teada inimese tervise ja haiguste kohta. Üha enam on selge see, et paljudel haigustel on psühholoogiline taust: geenid, mis mõjutavad depressiooni teket, mõjutavad suuresti ka neurootilisuse teket.
Pidevad negatiivsed emotsioonid mõjutavad aga inimese füüsilist tervist, sest stress nõrgestab immuunsüsteemi. See on omakorda eeldus südame- ja veresoonkonnahaigustele ning kasvajatele.
Mis see annab
Mis aga kõige selle uue teadmisega tulevikus peale hakata?
«Psühholoogide juuresolek projektis on õigustatud seetõttu, et meie valdkond on ju ahela kõige nõrgem lüli,» vastab Anu Realo.
«Geenide muutmine on väga keeruline, aga isiksust on palju lihtsam mõjutada,» jätkab Jüri Allik. «Inimesele saab öelda, kuidas elada, et olla tervem ja õnnelikum.»
Anu Realo lisab, et teades inimese isiksuse skoori, saab teda hoiatada riskide eest, mis tal ees seisavad, ning õpetada, millised käitumisviisid neid riske maandaksid.
«Inimene, kes on sündinud ekstraverdina, ei pea väga palju lisavaeva nägema selle pärast, et oma positiivsust hoida,» toob Anu Realo näite.
«Aga tema elus on ka varjukülg,» täiendab Jüri Allik. «Ekstraverstuse üks omadusi on riskide võtmine ja seepärast satuvad need inimesed rõõmsa meelega ka õnnetustesse.»
See-eest praktilises tööelus on kõige olulisem omadus meelekindlus – võime vastu seista kiusatustele ja olla täpne. Just see saab inimese elus mõnikord elu ja surma küsimuseks, ütlevad teadlased, sest meelekindel inimene on sihikindel ka arstilt saadud soovituste järgimisel.