Seakaamera ligidal hiilivad võsavillemid

Vilja Kohler
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõni minut pärast pruukosti tooja lahkumist olid sööjad kohal. Ühtlasi said metssead teada ka seda, et väljas on külma 23 kraadi.
Mõni minut pärast pruukosti tooja lahkumist olid sööjad kohal. Ühtlasi said metssead teada ka seda, et väljas on külma 23 kraadi. Foto: Metsakaamera

Tartu lähedal elavate metssigade äkilisest iseloomust ja söögikommetest ülevaadet andva seakaamera ees käib endiselt vilgas tegevus, kuid õhus on ka ohumärke.


Tähtvere vallas kolmandat talve üles seatud seakaamera jälgijad on tähele pannud, et sel kuul käib seal vähem metssigu söömas kui varem.



Samas paistab Eesti teisest, Rakvere lähistele metsloomade söögikoha juurde seatud seakaamerast iga päev ligi poolsada, mõnel söögikorral isegi oma 70 metssiga. Kas tõesti on esimeses seakaameraga söögikohas kahandanud sööjate hulka hundid?



Hunte liigub küll


«Hunte siin kandis liigub küll, aga metssigu selle pärast vähemaks jäänud pole,» kostis Tähtvere jahiseltsi juhatuse esimees Mait Siimson. «Kas siis 27–30 siga on vähe?!»



Huntidest rääkides lisas ta, et jaanuari alguses liikus seakaamera lähistel ringi tõesti viieliikmeline kari. Viimati nägi Siimson kodukohas paar nädalat tagasi tehtud pikal suusaretkel üksiku hundi jälgi. Susi oli tulnud Rõhu poolt ja liikunud Ulila poole.



Tähtvere jahiseltsi liikmed ei ole tänavuse hundijahi ajal võsavillemeid tabanud. «Me ei ole neile jaole saanud,» rääkis Siimson. «Eelmisel aastal olid hundid meist kavalamad, panid eest ära.»



Hundijahti on sel talvel paksu lume ja külma pärast raske pidada, selgitas Tartu jahindusklubi jahindusnõunik Liivi Amor.



Eelmise aasta novembrist veebruari viimase päevani käiva hundijahi ajal tohib Tartumaal küttida tosin hunti. Seni on jahimehed neist tabanud neli: üks võsavillem lasti novembris Järvselja, üks detsembris Konguta ja kaks Rannu jahiseltsi piirkonnas.



«Hundid küll süüdi pole, kui kaamera ees juhtub vähe sigu olema,» kordas Siimson. «Kaamera lähedal on veel kolm söötmiskohta, paljud sead käivad hoopis neis kohtades. Talvel suure lumega hoiavad metsloomad oma energiat kokku, nad liiguvad nii vähe kui võimalik.»



Praegu viiakse seakaamera juurde toitu kella ühe paiku päeval ja kui tarvis, siis ka kella poole viie paiku õhtupoolikul. «Kümmekond minutit pärast kella poolt viit tuleb alati suurem punt sinna peale,» märkis Siimson. «Kes tahab sigu näha, vaadaku seakaamerat sel ajal.»



Tänavu talvel on kaamera ees kõhtu täitvad metssead kinni pistnud juba ligi 2,5 tonni vilja, Tähtvere jahiseltsi salv on pea tühi. «Sel talvel on metsloomadele toidulisa väga teretulnud,» ütles Amor.



Kellel on kodus külmunud õunu või kartuleid, võib neid julgelt jahimeestele pakkuda. Näiteks kitsedele oleks õunu väga vaja, sest ainult vili on neile liiga kuiv toit, vaja on ka midagi mahlast, kuid mustikavarsi ei saa nad praegu lume alt kätte.



Appi, suured koerad!

Hiljuti seakaamerat vaadanud Amorile jäid seal silma kaks hundikoera kasvu peni, kes söödaplatsil ringi jooksid. «Seda oli kahju vaadata,» rääkis Amor. «Metskits ja kevadine põrsas ei lähe sellise koera eest nii sügava lumega kuhugi ära. Koerad tuleb kinni hoida, mitte lasta neil ringi joosta.»



Seakaameraid saab jälgida aadressil www.looduskalender.ee. Samas võib uudistada ka merikotka ja hallhüljeste tegemisi.


Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles