Küütri rätsepaäri juhatajale ja rätsepale Urmas Pikhofile ütles õpetaja kooli ajal, et igale rätsepale jätkub tööd. Ja jätkub ka praegu.
Rätsepaamet toidab pere ära
:format(webp)/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
27. jaanuar 2010, 11:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui vene ajaga võrrelda, siis on tööd ikka vähem, aga paari aasta tagusega võrreldes on täpselt sama,» rääkis Pikhof olukorrast rätsepaäris.
Nõukogude ajal tuli õmmelda ligi 40 ülikonda kuus. Praegu tellitakse umbes kümmekond. Eks see, kui palju tellitakse, oleneb ikka kuust ka, lisas rätsepmeister.
Selge eristus on Pikhofi sõnul kleidiõmblejate ning üleriideid valmistavate rätsepate vahel. Kleidiõmblejaid teab Pikhof Tartus kümmekonda. Ülikonnameistreid – vist ainult iseennast, ega rohkem polegi. Ühe ülikonna valmistamise hind algab Küütri rätsepaäris 4000 kroonist.
Küsimusele, kas üheksale tulevasele kutsehariduskeskuse lõpetavale rätsepale tööd jagub, vastas Pikhof kindlalt, et muidugi jagub. Püsiva klientuuri väljakujunemisel pole raske oma salongi ära majandada.