Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Noori tõmbab taas Kiire amet

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tulevane rätsepaõpilane Laura Tähnas (vasakul) niidi-nõelaga päris võõras pole, kuid kahe aasta pärast on tema õpetaja Raissa Orlova neiule selgeks õpetanud ka ameti peenemad saladused.
Tulevane rätsepaõpilane Laura Tähnas (vasakul) niidi-nõelaga päris võõras pole, kuid kahe aasta pärast on tema õpetaja Raissa Orlova neiule selgeks õpetanud ka ameti peenemad saladused. Foto: Margus Ansu

Raissa Orlova koolitas Tartu kutsehariduskeskuses rätsepaid, kuni 2008. aastal selgus, et noored ei tunne selle ameti vastu huvi ning klassi avada ei saa. Sel talvel on tal taas tööd, sest Kiire ametisse soovijaid tuli piisavalt.


Poolteist aastat tagasi soovis rätsepaks saada vaid viis inimest. Nii polnudki kutsehariduskeskusel rätsepaõpetajale Raissa Orlovale mõnda aega tööd pakkuda. Tänavu õpetab Orlova aga üheksat neidu, kes rätsepaks saada soovivad.

Oma rätsepatöökoda


Tänavu Tallinna prantsuse lütseumi lõpetanud Mona Hakomaa otsustas tulla rätsepaks õppima, kuna pärast gümnaasiumi lõpetamist oli tunne, et faktide pähetuupimisest on villand. «See on hea praktiline oskus,» ütles neiu, kes kahe aasta pärast oskab õmmelda kõiki garderoobi kuuluvaid riideid.

Olgu öeldud, et rätsepa ning õmbleja tööd eristab see, et rätsep oskab teha rõiva valmis lõike modelleerimisest lõpliku viimistluseni. Õmblejad aga töötavad üldjuhul suurettevõtetes, kus riideid õmmeldakse kokku juba valmislõigetest.

Hakomaaga samal kursusel õppima asuv Laura Tähnas teab aga kindlalt, miks just sellele erialale õppima tuleb. «Ma õpin praegu ettevõtlust ja hakkan lõpetama ning tahaks luua oma rõivaid tootva ettevõtte ja siis kuluvad need teadmised ära küll,» rääkis Tähnas.

Ei Tähnas ega Hakomaa ole praegu õmblemises suurem meister. «Minimaalselt nipet-näpet oskan ikka teha,» võttis Tähnas oma oskused kokku. Põhikoolis sai käsitöötunnis siiski kunagi põll valmis tehtud. Hakomaa loodab, et õpib kutsehariduskeskuses seda, mida koolis ei õpetatud – õmblemisele lütseumis väga suurt rõhku ei pandud.

Veebruari lõpuni


Rätsepakursuse tulevane kutseõpetaja Raissa Orlova julgustas sisseastujaid, et tegelikult polegi vaja enne õppima asumist rätsepaametist palju teada, sest õiged töövõtted ja masinatega ümberkäimine õpetataksegi selgeks koolis.

Peale õmblemise õpivad tulevased rätsepad erialast inglise ja vene keelt, tööohutust, rõivaste ajalugu ning majandust. Kevadeks on aga õppurid mõõtude võtmisest ja lõigete tegemisest õmblemise ja viimistlemiseni päris ise valmis teinud seeliku ja püksid.

Kergetööstuse ning kodu- ja iluteeninduse osakonna juhataja Signe Sundja lisas, et kümnest soovijast asub veebruaris õppima üheksa neidu. Samas neid, kes dokumentide toomisega hiljaks jäid, aga sooviksid siiski rätsepaks saada, oodatakse veel veebruari lõpuni, sest grupis ruumi jagub.

Talvine vastuvõtt
• Müügikorraldus: kohti 15 / avaldusi 22
• Müüja (toidukaupade müüja): 15/12
• IKT projekti koordinaator: 15/21
• Autodiagnostik: 15/23
• Rätsepatöö: 15/9
• Puidupingitööline (CNC-masina operaator): 15/29

Märksõnad

Tagasi üles