/nginx/o/2010/01/26/302180t1h8ee5.jpg)
Sel neljapäeval esitleb Tartu Ülikooli ajaloo muuseum digitaalkaarti 188 geograafilise objektiga, mis on nime saanud 58 Eestiga seotud teadlase või maadeuurija järgi.
Eestiga seotud teadlased jõudsid maailmakaardile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli teatel osalesid paljud Eestiga seotud teadlased 19. sajandil ja 20. sajandi algul Peterburi teaduste akadeemia ekspeditsioonidel. «Hea tava oli nimetada geograafilisi objekte oma teadusvaldkonna eeskujude järgi,» ütles ülikooli ajaloo muuseumi ekspositsioonijuht Terje Lõbu.
Paljud nimetused vajusid ajapikku unustusehõlma, kuid siiski leidub ka tänapäeva maakaartidel mitmeid objekte, mis kannavad Eestiga seotud teadlaste nime.
Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli koostöös valminud digitaallahendus toob eraldi välja nii teadlased, kelle järgi paigad on nime saanud kui ka teadlased, kes neile need nimed on andnud. Kõik kaardile kantud objektid on kajastatud vanadel kaartidel, reisikirjades või muudes märkmetes.
Samas avab muuseum ka Jaan Künnapi fotonäituse «Tõus Araratile 180 aastat hiljem», mis kajastab pildis 2009. aasta 9. oktoobrit, kui 19-liikmeline eestlaste rühm tõusis taas Ararati mäe tippu.
«Selle füüsiliselt raske ettevõtmise eeskujuks oli Tartu ülikooli geofüüsikaprofessor Johann Friedrich Parrot, kes 1829. aastal samal kuupäeval teadaolevalt esimese inimesena enam kui 5000 meetri kõrguse Ararati vallutas,» ütles Lõbu.
Digitaalse kaardiga «Eestiga seotud teadlaste nimed maailmakaardil» saab tutvuda veebiaadressil
.
Kaardi koostasid Terje Lõbu Tartu Ülikooli ajaloo muuseumist, Veronica Irmann Tartu Ülikooli loodusloomuuseumist ja Erki Tammiksaar Eesti Maaülikooli teadusloo uurimise keskusest.