Rahvakirjanik harjus rongide mürinaga

Oskar Lutsu majamuuseumi kuraator Liivi Rosenvald avas värava. Foto: TPM

Tammelinna servas raudtee lähedal seisab maja, mis on «Kevade» ja paljude teiste mõnusate raamatute autori Oskar Lutsu kodu. Maja laskis rahvakirjanik ehitada oma perele aastal 1936 Tartu linnaarhitekti Arnold Matteuse projekti järgi ning elas selles majas viimased 17 eluaastat.

Aastal 1964 avatud majamuuseumi praeguse kuraatori Liivi Rosenvaldi jutu järgi igatses Luts vaikset nurgakest. «Aga kui ta siia majja sisse kolis, oli tema esimene ehmatus, et rongid sõitsid suure mürinaga liiga lähedalt mööda. Mingi aja pärast ta harjus raudteega ära.»

Liivi ja Avo Rosenvald on elanud Lutsu majas umbes 20 aastat. «Raudteega oleme harjunud, aga siiski ei ole kuigi meeldiv, kui suured rongid mööda sõidavad,» rääkis Liivi Rosenvald. «Madal müra paneb klaasid klirisema.»

Sellest hoolimata on majamuuseumi kuraator Tammelinna armunud. Vana kiindumust värskendas ta aastal 2008, kui koostas oma linnaosa miljööväärtuslikest majadest DVD «Meie kodu – Tammelinn». Nii DVD ja asjakohane näitus kui ka eakate tammelinlaste mälestuste kogumine, mida Liivi Rosenvald tänavu hoogustab, on lähtunud Tammelinna päevadest.

Kõike seda kõneles majamuuseumi kuraator Lutsu elutoas, mille aknast paistavad elevaatori 42-meetrised tornid. Sõjas said need kannatada nõnda, et vajusid tugevasti kaldu.

Lutsu naabruses elanud Lehte Kell on meenutanud, et elevaatori tornide püstiajamiseks otsiti sõjavangide hulgast välja saksa insenerid, kes saidki asjaga hakkama.

«Lehte Kella meenutuste järgi oli neile öeldud, et kui nad saavad tornid püsti, võivad nad koju Saksamaale minna. Kui tornid püsti, viis tee siiski Siberisse,» ütles Rosen­­vald. «Ja selleks ajaks, kui nad tornide juures töötasid, võttis Oskar Luts nad enda juurde siia majja.»