Raudteetagune Tartu võttis aedlinna kuju

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Graafika: TPM

Raudteetagune Tartu ehk Tammelinn, Veeriku, Maarjamõisa ja Ränilinn asuvad Tartu-Tallinna ja Tartu-Valga raudteest edelas ja läänes. Need neli linnaosa võtavad vastu Valga ja Viljandi ning läbi Ilmatsalu ringi ka Tallinna maanteed mööda Tartusse saabujad.


Tartule tõid eelmise sajandi esimesed kümnendid kaasa suuri muutusi. Selles linnas pandi esimesena Eestis alus aianduslinnaosadele. Ajendiks sai Esimese maailmasõja järgse korterikriisi leevendamiseks vastu võetud soodustingimustel antava riikliku ehituslaenu seadus. Arhitekt Edgar Johan Kuusik lõpetas Tammemõisa alade planeeringu aastal 1923.

Varem laiusid seal kandis mõisamaad. Aastaks 1917 valminud kaks ülikooli kliinikut olid Tammelinnas Maarjamõisa lähedal ainsad tolle kandi suuremad  ehitised. Veeriku alev liideti linnaga 1921. aastal.

Ülemöödunud sajandil oli aga kuulus Valge Hobuse kõrts ja võõrastemaja, mille müüre võib praegu näha Riia ja Ravila nurgal. Korporandid korraldasid sinna väljasõite, kuid meelelahutust said sealt ka teised linlased.

Teatritegemine oli Venemaa ülikoolilinnades keelatud. Sestap käisid toonased tartlased etendusi vaatamas linna piirist väljas, Valge Hobuse kõrtsi juurde ehitatud sarataolises 600-kohalises puithoones. See kandis uhket nime Novum ja tegutses 19. sajandi kesk­paigas tosin aastat.
------------------------------------------------------

• Neli raudteetagust linnaosa hõlmavad kokku 825 hektarit (Tammelinn 311, Veeriku 281, Ränilinn 120, Maarjamõisa 113), millest eramaad on 573, linnamaad 112 ja riigimaad 12 hektarit ning 128 hektarit sellist maad, mille krundi omandisse vormistamise toimingud ei ole veel lõppenud ja mille pindala on määratlemata.
• Maksustatud krunte on neljas linnaosas kokku 3307 (615 ha). Aastal 2008 laekus nende kruntide omanikelt 4 434 600 krooni maamaksu.
• Neljas linnaosas on kokku 59 157 meetrit tänavaid ehk peaaegu niisama palju nagu Tartust maanteed mööda Põltsamaale. Pikimad tänavad linnaositi: Ravila 2495, Sanatooriumi 860, Raudtee 3020 ja Laseri 1132 meetrit. Lühim tänav on 80-meetrine Tammekuru põik.
• Kokku on piirkonnas 2111 tänavavalgustit, mis kuuluvad linnale (Ränilinnas 172, Veerikul 609, Maarjamõisas 272, Tammelinnas 1058 valgustit).
• Raudteetaguse Tartu neljas linnaosas elab ühtekokku 15 703 inimest ehk 15,96 protsenti tartlastest ja 1,17 protsenti eestimaalastest.
• Asustustiheduse poolest on Tammelinn peaaegu võrdne Tartu keskmisega ehk vastavalt 2593 ja 2538 inimest ruutkilomeetril. Veerikul on elanikke ruutkilomeetril 1947, Ränilinnas 1504 ja Maarjamõisas 320.
• 33,48 ruutmeetrit on eluaseme keskmine pind ühe leibkonna liikme kohta raudteetaguses Tartus.
• Neljas linnaosas on ühtekokku 13 perearstikeskust ja 12 apteeki.
• Tamme staadionil on ühekilomeetrine terviserada, 600-meetrine asfaltring, rannavõrkpalliväljak, spetsiaalkattega korvpalliväljakud, kunstmuruga jalgpalliväljak ja uisuväljak, Lõunakeskuses kogu aasta kasutatav liuväli, Sanatooriumi pargis hakkpuitrajad 1,5 km ja 300 m ning võrkpalliplats, Veeriku kooli juures korvpalliplats.
• Neljas linnaosas on ühtekokku
26 taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunkti.
• Haljasalasid laiub 37,5 hektaril ühtekokku 11. Tammelinnas on Õuna haljasala (0,4 ha), Raja tänava õppe-katseaed (8,2), Tamme staadion (3,3), Lembitu park (0,9), Maarjamõisas on haljasalad Riia-Sanatooriumi-Tervise tänava piirkonnas (15,3) ning Nooruse-Ravila (3,2) ja Puusepa-Lunini (3,0) haljasala. Veeriku haljasalad: Ülase (0,3), Veeriku staadion (1,0), Veeriku park (1,6) ja Ravila-Ilmatsalu rist (0,3).
• Kaubanduspargis Lõunakeskus, mille hulka kuuluvad ka Bauhof, Asko, Sotka ja Hawaii Express ning milles teiste hulgas tegutsevad teaduskeskus Ahhaa ning Lõuna-Eesti ainuke aasta läbi kasutatav liuväli, on pinda 64 000 ruutmeetrit ehk 6,4 hektarit.
Aastaga koguneb ühtekokku 5,5–6 miljonit külastust.
• Õpilased: Tamme gümnaasiumis 886, Veeriku koolis 400, Tartu kristlikus põhikoolis 36.
• Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis on 1200 tudengit.
• Tammelinnas läbivad Soinaste tänavat ja Kesk kaart bussiliinid 8 ja 18, Aardla tänavat liinid 2 ja 6, Tammelinna kuuluvat Riia tänava osa läbib enamik bussiliine (1, 3, 5, 7, 8, 11, 18 ning ka ööliinid 21 ja 22). Veerikul LKV ja Kannikese piirkonda läbivad liinid 3, 5, 8, 11 ja 19, teatud kel­­la­­aegadel ka liini 16a buss (sõidab maaülikooli peahoone ja Eerika õppehoone vahet), Viljandi maantee piirkonda liinid 7 ja 24. Ränilinna ulatuvad liinid 2 ja 6, Maarjamõisa 3, 5, 11 ja 24.
• Lasteaiad: Ränilinnas Hellikus 250 last, Veerikul Kannikeses 131 ja Meelespeas 260 last, Maarjamõisa lasteaias 270 last ja Tammelinnas Tõrukeses 89 last.
• Koeri on neljas linnaosas kokku 851, mis on 17,7 protsenti kõikidest Tartus registreeritud koertest.

Tagasi üles