Torusulataja paneb hädalisi järjekorda

Martin Pau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marti Nurmine näitab elektriseadeldist, millega saab lahti sulatada külmunud metalltorusid.
Marti Nurmine näitab elektriseadeldist, millega saab lahti sulatada külmunud metalltorusid. Foto: Margus Ansu

Kaks päeva külmunud veetoru puhuriga lahti sulatada püüdnud tartlanna Põim Kama vandus pakasele alla ning kolis välismaal viibiva sõbra tühjana seisnud korterisse.


«Ausalt öelda ei teagi, mis sellest asjast edasi saab,» tunnistas Kama. «Toru on põranda all ja sinna ligi ei pääse. On küll firmasid, kes saaksid ilmselt vee lahti, aga nende töötund maksab enam-vähem kuussada krooni.»

Kama hinnangul peitub kurja juur Kooli tänava puumaja jääkülmas keldris, mille lagi on ühtlasi naise korteri põrand. Mõne aasta eest peatas veebruarikülm veevoolu samamoodi, kuid toona piisas toas toruotste puhuriga soojendamisest.

Järjekord kuni nädal


Kinnisvara halduse ja hooldusega tegeleva Tartu firma Pikksilm Haldus juhataja Marti Nurmine tõdes, et nädalavahetus tõi torukülmumisi järsult juurde. Eile lõunaks oli hädalistest moodustunud peaaegu nädalane järjekord.

«Enamasti on ära külmunud plasttorud, mis on paigaldatud viimastel aastatel ja mida pole veel pakases järele proovitud,» rääkis Nurmine.

Nurmise sõnul ei tule kõik praegused torumured siiski ainult külmumistest, vaid ka näiteks ummistustest ja leketest. Tõsi, ka viimased võivad olla seotud krõbeda pakasega, nentis Nurmine.

Kummatigi pole sugugi kõik sanitaartehnika teenuseid pakkuvad firmad täheldanud, et viimastel päevadel oleks veetorude jäätumine hoogustunud. Osaühingu Tet-Ko hooldusmeister Riho Kuusk ütles, et firma töömehed on sulatusabi osutanud üksikuid kordi.

«Vanasti oli külmumisi kindlasti rohkem, aga ilmselt on inimesed nii palju õppinud, et hädalised kohad ümber ehitanud või paremini soojustanud,» arutles Kuusk.

Mõned murekõned oli eilseks saanud ka Inkuta Ehitus, mille omanik Kuldar Põder aga tunnistas, et firma kodulehel leiduv info on kahjuks vananenud ja torumuredega nende poole pole mõtet pöörduda.

Aktsiaseltsi RTE Torutööd juhataja Andrus Saarik kinnitas, et eilseks polnud nende firmast sulatusabi kordagi palutud.

«Kuus-seitse aastat tagasi oli torumeestel talviti sulatamisi palju,» meenutas Saarik. «Võib-olla on inimestel tulnud aastatega kogemusi, kuidas külmumist vältida või torusid ise lahti sulatada. Aga mingi osa on ilmselt rahanappuses. Asja ajab ära leeklambiga naabrimees.»

Risk sisenemiskohas


Marti Nurmise sõnutsi külmub veetoru enamjaolt vundamendi all majja sisenemise kohas. Katmata torude sisemus võib aga jäätuda ka kütmata trepikojas või viledas seinas.
«Kui torule saab ligi, võib abi olla puhuriga soojendamisest, aga leeklambiga ei maksa kindlasti riskida,» hoiatas ta.

Nurmine nentis, et kui veetoru on külmunud õues põhjusel, et on paigaldatud külmumispiirist ülespoole, võib juhtuda, et seda ei saagi lahti enne keltsaminekut. Eestis loetakse külmumispiiriks sügavust alates 1,5 meetrist.

Kas teate?
• Üks sagedasimaid veetoru külmumise kohti on toru sisenemiskoht vundamendi juures.
• Lihtsaim viis vältida veetoru külmumist on jätta veekraan ööseks tilkuma. Samuti võiks talitada päeval, kui tundide viisi kodust ära ollakse.
• Külmumisprobleemi püsivaks lahendamiseks tuleb veetoru ümber paigutada ja/või soojustada. Hädalahendusena saab lükata veetorru või kinnitada toru peale küttekaabli.
Allikad: sanitaartehnika firmad

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles