Teaduses peab oskama mängida nagu börsilgi

Katseklaas.

FOTO: Toomas Huik

See on ettevõtluskultuuri osa, kas inimene ostab endale metsa või panustab teadusesse.


Metsa ostmine on lihtsam, teadusesse investeerimine riskantsem, kuid ka jackpot on viimases märksa suurem, selgus arutelust MicroLink Eesti arendusjuhi Märt Ridala ja TÜ tehnikainstituudi polümeersete materjalide tehnoloogia professori Alvo Aablo vahel.



Ridala: Mul tekkis idee, et robotmannekeeni peaks integreerima kehaskänneritesse, mis on igal pool lennujaamades. Inimene läheb turvakontrollist läbi, saab kohe USB-pulga peal oma pildi kätte ja saab sellega internetikaubamajas riideid n-ö selga proovida.



Aablo: Jah, täiesti teostatav.



Ridala: Kui raske on selliseid uusi tehnoloogiaid välja töötada ja turule tuua?



Aablo: Siinkohal on selline lugu, et tihti pole kõige olulisem see, et sul on hea asi. Peale hea asja peab olema hea tiim ja hea müügitiim. Ka Microsoft ei olnud kõige parem, aga nad võitsid selle pärast, et  oskasid asju õigesti pakkuda.



Ridala: Kuidas Eestis tase on, et prototüüpidest saaksid tooted, mida müüdaks maailmas?



Aablo: Tase on tõusmas. Aga Eestis on see probleem, et teatud valdkondi arendustegevuses ei taheta finantseerida, sest ühest küljest pole see enam teadus ja arendus ning teisest küljest, tüüpiline viskiinvestor ütleb, et võimalik tulu on liiga kaugel.


Ridala: MicroLink on ka Eesti mõistes suur ettevõte, kuid seda resurssi ei ole, et tampida kümneid miljoneid mingisse projekti 3-4 aasta jooksul.



Aablo: Ei ole muidugi. See on umbes sama kui teha traktorite tehas Vastseliina. Aga Eestis peab piltlikult öeldes just seda tegema. Teaduses on riski ja otsustusjulgust vaja. See on nagu börsile minek: sul peab olema võimet rahaga mängida. Seal on kriteeriumid, et ei tohi teha rumalusi nagu börsilgi. Sul peab olema võime rahaga mängida.



Ridala: Seda teadusesse investeerimise raha on praegu ikkagi Eestis rohkem, kui oli viis aastat tagasi.



Aablo: Jah, aga eks oskus ja soov teadusesse investeerida nõuab ka arendamist. See on kultuuri osa, kas inimene läheb ostab endale metsa või panustab teadusesse. 5-6 aastat tagasi oli ettevõtetes selline suhtumine, et ärge te jumala eest ülikooliga koostööd tehke. Nüüd on see kultuur paremaks läinud, sest põlvkonnad vahetuvad.

Tagasi üles