Huvi keskmesse sattus odav energia

Enn Lust (paremal) ja Arvi Hamburg

FOTO: Margus Ansu

Tartu Ülikooli keemiainstituudi direktor Enn Lust tõi välja väikeses klaaskarbis rohekalt läikiva plaadi ehk tahkoksiid-kütuseelemendi, mis on energia muundamise seade.


See suudab toota vesinikust elektrit ning kuna kütuseelement muundab keemilise energia otse elektrienergiaks, on see ilmselt maailma efektiivseim elektritootmise vahend.


Asja vastu tundis huvi Eesti Gaasi juhatuse liige ning Eesti Inseneride Liidu president Arvi Hamburg.



Hamburg: Kogu see kütuseelementide asi on praegu maailmas väga in-teema.


See aeg, kus autod sõidavad kütuseelemendiga, on mõnekümne aasta praktika. Järgmine on see, et energiat ei pea me tootma suures Narva elektrijaamas, vaid võime toota oma esikus kütuseelemendiga.



See on üks tuleviku leiutis, mille kaudu saavad Eesti insenerid oma teadmisi müüa. Kui seda kütuseelementi saab Eestis tootma hakata, oleks see suurepärane. Aga kus selle tootmise võiks käima panna?



Lust: Analüüsitakse veel, kas oleks targem teha seda Tallinnas või Tartus.



Hamburg: Jah, see on ikka tulevikuäri. Eks minu huvi on ka see, et ootan inimestelt, kes praegu on alles võib-olla ehk põhikoolis, et nad hiljem välja õpiks ja siis sellega tegelema hakkaks.



Lust: Me tahaksime hakata koostööd tegema Sillamäe kutsehariduskeskusega.


Sillamäe kutsehariduskeskuses uuritakse haruldasi muld-metalle ja uudseid tehnoloogiaid.



Kui koostöö läheb käima, teeme meie siin sarnase õppeprogrammi, et seda valdkonda arendada, ja sealt saaks tulla siia edasi õppima. See programm on oluline, et saaks kütuseelementi Eestis toota.



Hamburg: Eestis on kütuseelementide teema juba päris vana. Siin on sellega tegelenud selline ettevõte nagu Elcogen, mis teeb ka Tartu Ülikooli teadlastega koostööd. Kui me jõuaksime tootmiseni, oleks see üks asi, millel oleks reaalne väljund.



Minu kui ettevõtja huvi on siin selles, et kunagi ostis Eesti Gaas Elcogeni aktsiaid. Kuna kütuseelement töötab vesinikul ning vesinikku on kõige odavam toota maagaasist, siis olime väga huvitatud sellest koostööst. Eesti Gaasi ühed omanikud, sakslased, olid natuke skeptilised. Ja meie huvi ongi, et kütuseelementi nii palju edasi arendataks, et ühel hetkel oleks seda maagaasist saadud vesinikku tarvis laiemas tarbimises.

Tagasi üles