Kristjan Jaak innustas entsüklopeediat koostama

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Ain Raal kahtles pikalt, kas võtta 1000-leheküljelise entsüklopeedia koostamine ette. Nüüd ootab taimemustrilise kaanega raamat esitlust.

FOTO: Sille Annuk

Ain Raal jalutas Toomel, peas küsimus: kirjutada või mitte kirjutada ravimtaimede entsüklopeedia? Maarahva lauliku kuju juures sai ta aru, et kui Kristjan Jaak jaksas jala Riiga minna, jõuab tema ka raamatu kirjutada.


«Kas siis selle maa keel/ laulutuules ei või/ taevani tõustes üles/ igavikku omale otsida?» Need Kristjan Jaak Petersoni luuleread juhatavad nüüd sisse TÜ farmakognoosia dotsendi Ain Raali koostatud «Maailma ravimtaimede entsüklopeedia».

Raamatu kuue koostamisaasta jooksul tekkis autoril nii mõnigi kord tunne, et lihtsam olnuks jalgsi Tartust Riiga minna kui seda entsüklopeediat kirjutada. Kuid raamat on nüüd valmis ja ootab esitlust. 

740 taime


Eesti keeles sellist raamatut  välja antud polegi. Nõukogude ajal ilmus küll venekeelseid ravimtaimede entsüklopeediaid, aga neis polnud peaaegu üldse taimepilte, rääkis Raal. Kuna Läänes oli taimeentsüklopeediate värvipiltidega illustreerimiseks ja trükkimiseks rohkem raha, siis need on kohati liigagi piltidele rõhuvad.

Äsja valminud eestikeelses ravimtaimede entsüklopeedias on iga taime juures foto või joonis ning tekstid, mis kirjeldavad kõike alates taime koostisest, kasutamisest ja raviomadustest kuni ohtudeni välja. Viimast, ohtude osa pole muuseas tavaliselt sarnastes entsüklopeediates välja toodud.

Entsüklopeedia 712 artiklis on kirjeldatud 740 taime ja nii ongi raamat saanud 1007-leheküljeline. Igas artiklis on põhitaime nimetus eesti, ladina, inglise ja vene keeles.

Kogumik pakub kirjeldusi ka osa selliste taimede kohta, mida teadusmeditsiin ei tunnegi, kuid mis rahvameditsiinis on ammu kasutusel olnud. Kaudselt võib öelda, et tänu rahvameditsiinile on see raamat sündinudki, on autor veendunud.

Raali esimesest teaduslikust uurimistööst «Kummel eesti rahvameditsiinis» kasvas välja ka doktoriväitekiri ning eks trükisoe ravimtaimede entsüklopeediagi ole sellest ajendi saanud.

Raamatust saab näiteks teada, et naat, mida enamasti umbrohuks võib pidada, aitab põletuste vastu, leevendab podagravaevusi, hemorroide ning liigesepõletikke.
Naadist mõned leheküljed edasi ilutsev koeraputk on küll mürgiseks märgitud, kuid samas on sel raviomadused seedevaevuste ja kõhulahtisuse korral, kui taime õigesti kasutada.

Ohtlik seller


Huvitavaid leide pakub entsüklopeedia ka igapäevaste toidutaimede hulgast. Näiteks harilik aedseller võib olla ohtlik neerudele ning põhjustada fototoksilise toime tõttu nahakahjustusi.

«See tähendab, et kui inimene, kes on selleri suhtes tundlik, selle lehti puutub, satuvad nahale ained, mis muudavad naha päikesekiirguse suhtes kaitsetuks ning tekivad nahakahjustused,» selgitas Raal. Seega võib mõni tavaline söögitaim olla ohtlikum kui tundmatu umbrohi.

Ravimtaimede entsüklopeedia
• Koostaja Ain Raal.
• Väljaandja Eesti Entsük­­lopee­­diakir­­jastus.
• 1007 lk.
• Raamat sisaldab 740 ravim­­taimeliiki koos eesti-, ladina-, inglis- ja venekeelsete nimetuste ning droogide kirjeldusega.
• Raamatuesitlus on 4. veebruaril TÜ tehnoloogiainstituudis Nooruse 1 ruumis 707 kl 17.

Tagasi üles