Henri Kaselo: Liivimaa vajaks hansa raud- ja maanteed

Henri Kaselo
, Keskerakonna Tartumaa piirkonna esimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Uurides Eesti teede- ja raudteevõrku, võime näha, et enamik sellest on ehitatud ainult Tallinna suunas ning Ida-Eestist Lääne-Eestisse ja vastupidi liikumiseks tuleb kasutada kõrvalteid.


Geograafiliselt on Pärnu Tartule palju lähemal kui Tallinn, kuid sinna sõitmine võtab tavaliselt kauem aega kui pealinna.



Raudteetransporti Lääne- ja Ida-Eesti vahel (v.a Virumaa ja Harjumaa vahel) aga sisuliselt ei eksisteerigi. Tartust Pärnusse saab vaid Tallinna kaudu – nii nagu Nõukogude ajal oli Helsingisse saamiseks vaja sõita enne Moskvasse.



Ringi, ikka ringi


Eestlasele kohaselt on keelatud mõelda suuremalt ja nii me väikseks olemegi jäänud.



Kui vaadata kas või liikluskorraldust asulates, paneb imestama, kuidas inimesed on harjunud sõitma punktist A punkti B meeletu ringiga, ilma et keegi ütleks, et see on tobedus ning oleks vaja teha muudatusi liikluskorralduses.



Näiteks sõideti Tartus mitukümmend aastat ümber EPA peahoone, enne kui aru saadi, et see on mõttetu.



Et sõita Tartust Tallinna, mis teatavasti jääb loode suunda, tuleb enne külastada Lõunakeskust?



Lühim tee Tallinna ja Tartu vahel kulgeks Paide ja Türi vahelt, kuid iga uue möödasõiduga asulast nihutatakse maanteed ida poole, mille viimaseks näiteks on Mäo ümbersõit. Ei tea, kui palju aastakümneid ringiga sõitmist on vaja omal nahal kogeda, et aru saada: lühim tee kahe punkti vahel on sirge.



Sageli tuuakse geograafiale vastukaaluks argumente geoloogiast, kuid neid põhjendusi on sageli uuritud vaid teele jääva sooserva mätta kõrguselt ehk tegelikud uuringud nii looduskahjude kui ka maksumuse kohta on tegemata ning niimoodi lisaringe tehes kulutatakse lisakütust ja väljutatakse loodusesse enam heitgaase.



Tavaline on olukord, kus uue asulast möödasõidu tee äärde kerkivad juba uued tootmis- või eluhooned ning jälle vajame uut ümbersõitu asulast.



Meist lääne pool asuvates riikides on selline «nokk kinni, saba lahti»-olukord lahendatud mitmetasandiliste ristmike ja müratõketega, mis on kokkuvõttes odavam kui pidevalt ümbersõitusid pikendada.



Tallinna ringi väljaehitamisel põrkuti aga kohalike elanike vastuseisule. Me ei tea, kui palju kulub veel aega arusaamiseks, et sillal kiiresti mööda vuhisev auto tekitab vähem müra ja gaase kui aeglaselt ringi tiirutav sõiduk.



Mujal oleks juba tehtud!

Samamoodi kui meie asulate liikluskorraldus, vajab tulevikku vaatavaid muutusi ka terve Eesti transpordikorraldus. Loomulikult on raudtee ehitamine ning maantee otsemaks tegemine Tartu ja Pärnu vahel meeletult kallis hiigelprojekt, kuid Lääne-Euroopas oleks see juba ammu ära tehtud, nii nagu peale raudtee ja maantee ka veekanal Võrtsjärvest laevatatava Pärnu jõe osani, mis ühendaks Tartut merega nagu muinasajal.



See tähendaks vana ajaloolise hansatee taasloomist – see tee pani aluse Liivimaa kolmele suuremale linnale.



Olukorda võiks põhjendada hõreda asustusega, kuid võib-olla on see tingitud just halbadest ühendusteedest?



Mõistagi on võimatu korraga need unistused täide viia ning ehitada pikka raudteelõiku ja maanteed läbi Soomaa, kuid vale on ka kohe öelda, et see on võimatu, sest juba praegu on meil Viljandi-Kõpu-Tipu-Jõesuu-Tori-Pärnu maantee.  


Euroopa Liit peab raudteetransporti prioriteediks ning uus transpordivolinik on eestlane Siim Kallas.



See annab mõtetele hoogu juurde, kuid annan endale aru, et sellised muutused ei sünni üleöö.



Kuid selleks, et midagi tulevikus teostuks, on vaja rääkida ja teha ettepanekuid, mitte käituda tuimalt ja harjumuspäraselt ning olla iga asjaga rahul.



Raud- ja maantee ehitamine kolme vana hansalinna Tartu, Viljandi ja Pärnu vahele, kus juba 14. sajandil oli vana hansatee, oleks regionaalpoliitiliselt ja majanduslikult võtmetähtsusega kogu Eesti jaoks.



Luua hansatee

Need kolm linna on Eesti ühed suurimad, neis elab kokku ligi 165 000 inimest, kolmes maakonnas on aga ligi 300 000 elanikku. Kindlasti annaks uus raudtee ka Pärnu sadamale täiesti uued võimalused.



See tähendaks vana ajaloolise hansatee taasloomist – see tee pani aluse Liivimaa kolmele suuremale ja tähtsamale linnale.



Soomättalt Tartu Toomemäele ning edasi Tallinna Toompeale ja sealt Helsingi toomkiriku treppidest üles jõudes ehk riiklikult ja rahvusvaheliselt mõeldes tuleb aga leppida asjaoluga, et raudtee Helsingist Tallinna ja sealt edasi Euroopa südamesse hakkab kulgema ikka otsemat teed pidi – läbi Pärnu.



Ma loodan, et Eesti ühiskond ei mõista kohe hukka esmapilgul hullumeelseid ideid ning inimesed saavad aru, et vaid üheskoos on võimalik ellu viia midagi, mis tundub algul uskumatu.



Loodetavasti tahame vähemasti vaielda ja arutleda, et leida tulevikus praegusest paremaid lahendusi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles