Esmaspäeval kell 11 ühendavad Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKK) ja maaülikooli (EMÜ) tudengid jõud Tartu Loomemajanduskeskuse ettevõtlike inimestega ning asuvad planeerima Kalevi 13 hoonekompleksi taha jäävat pargiala.
Tudengid asuvad parki kavandama
Tegu on Emajõe ürgsängiga, ala on viimasel ajal hooletusse jäetud ning seetõttu võsastunud. Plaan on muuta see atraktiivseks puhkealaks ja skulptuuride aiaks, rääkis loomemajanduskeskuse juhatuse liige Raul Oreškin.
Nädal aega kestvas töötoas valmivad meeskondadel 29. jaanuariks kavandid, mis pannakse välja hindamiseks ja kommenteerimiseks ka linnakodanikele ja Karlova Seltsile.
TKK õppeprorektor Erika Pedak kirjeldas kursust kui harjutust iseseisvaks eluks, sest koostööd peavad tegema väga erinevate alade esindajad. Nii osalevad TKKst maali ja maalingute restaureerimise, mööbli ja restaureerimise ning skulptuuri eriala neljanda kursuse tudengid. Nendega koos töötavad EMÜ maastikuarhitektuuri magistrandid.
Kavandid tulevad ilmselt sama eriilmelised kui nende tegijadki, arvas Oreškin. Lõpuks valmiva ideekavandi võib esitada nii maketi, visandi, 3D- või miks mitte ka filmi või animatsiooni vormis.
Oreškini sõnul tuleb hektarisuuruse pargiala kavandamisel arvesse võtta eritingimusi.
Nii on seal näiteks matemaatikaprofessor Johann Pfaffi villa aeda kaunistanud purskkaev, mis ootab taastamist. Kaitse all olevate põlispuude vahetusse lähedusse ei tohi ehitada. Lisaks tuleb arvestada alal asuvasse mäenišši rajatud täiskeldriga. Paika on pandud ka teedevõrgustik, mida planeerijad muuta ei saa.
Pedak selgitas, et tudengeid ei panda uurima seda, mida on sel pargialal varem tehtud või mis seal on olnud. See võib pärssida tudengite mõttelendu ning eks selliste töötubade mõte olegi pigem välja tuua ka kõige hullumeelsemad ideed, sedastas Pedak.
Oreškini kinnitusel pole ettevõtmine lihtsalt huvitav väljakutse tudengitele, vaid parimad ideed võivad tulevikus teoks saada, sest Tartu linn koos Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega on lubanud leida raha pargiala väljaarendamiseks.
Ala korrastamisega on kavas ühele poole saada aastaks 2012.
Ideaalis on territoorium tulevikus avaliku linnaruumi osa, mis võimaldab nii tartlastele kui linna külalistele loovaid eneseväljenduse ja puhkamise võimalusi, ütles Oreškin.
Kuna loomemajanduskeskuse naabriks on keskkonnahariduse keskus, siis pole võimatu, et tulevikus laieneb pargiala veelgi.