:format(webp)/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
/nginx/o/2010/01/21/300034t1h7969.jpg)
Gümnaasiumilõpetajate hulga vähenemise tõttu kerkib küsimus, kuidas peaks lahendama ülikooli sisseastumiseksamid. Ühe variandina on välja pakutud ühtse akadeemilise testi tegemist kõikides kõrgkoolides.
Ühine sisseastumise test võib teoks saada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel sügisel alustas Tartu Ülikoolis õpinguid 3494 esmakursuslast, prognoos näitab, et mõne aasta pärast on Eestis üldse vaid 7000 gümnaasiumilõpetajat.
See tähendab, et Eesti kõrgkoolides tuleb auditooriumidesse juurde ohtralt vabu kohti ja konkurents koolide vahel muutub teravaks.
Samas peaksid ülikooli pääsema siiski vaid teistest akadeemiliselt võimekamad.
Tartu Ülikooli sotsiaalpsühholoogia dotsent Olev Must leiab, et on oluline üle vaadata, mille alusel ülikoolid tudengeid vastu võtavad. «Me ei peaks arvama, et me saame eesti keele kirjandi alusel hinnata seda, kes füüsikas on edukad,» ütles Must.
Sobilik kõigile erialadele
Ühe võimalusena on kaalumisel ülikoolides ühesuguse akadeemilise testi kasutuselevõtt.
Sellise testi eesmärgiks on püüda hinnata seda, milleks on inimene võimeline sõltumata muudest teguritest.
«See ei ole teadmiste kontrollimine, vaid test, kuidas inimesed saavad hakkama erinevat vaimset pingutust nõudvate ülesannetega,» selgitas Must, kes on testi üks koostajatest.
Tartu Ülikooli on paari viimase aasta jooksul juba saanud sisse astuda ka akadeemilise testi alusel. Need, kes saavad 100-punktilisest testist vähemalt 80 punkti, võivad tasuta õpinguid alustada ükskõik millisel erialal.
Olev Must rääkis, et selline intelligentsustest pole akadeemiliste võimete mõõtmisel midagi uut. Akadeemilise testiga on inimese võimeid mõõdetud juba 1920. aastatest ning sarnast testi püüti juurutada ka 1930. aastatel Eesti haridussüsteemis.
Akadeemilist testi kasutavad lisaks mitmete teiste riikide kõrgkoolidele vastuvõtukatsena ka näiteks Rootsi ülikoolid, nende eeskujul on TÜ testki koostatud.
Praegu võib Tartu Ülikoolis teha akadeemilise testi ning alles seejärel vaadata, kas ja millisele erialale võib saadud tulemusega kandideerida.
Tartu Ülikooli õppeprorektor Birute Klaas on seisukohal, et praegu on õige aeg välja käia erinevaid ideid, kuidas oleks kõige parem lahendada ülikooli sisseastumiseksamid.
Klaas ja Must on ühel meelel, et akadeemiline test sobib kõikidele erialadele kõikides ülikoolides. Samas ei takista see osal erialadel ka lisakatseid tegemast.
Õppeprorektori sõnul säilivad loomingulistel aladel ka lisaks erialased vastuvõtukatsed. Näiteks maalikunsti ja tantsuerialale poleks mõeldav vastuvõtt vaid akadeemilise testi alusel.
Möödunud aasta suvel ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala bakalaureuseõppesse astunud Kertu Vider on kindel, et ainult akadeemilise testi alusel ülikooli vastu võtmine ei ole hea mõte. «Kuidas siis teatakse, et inimesed just sellele erialale sobivad?» küsis ta.
Tahavad lisakatset
Test näitab Videri arvates pelgalt seda, kas inimene on piisavalt võimekas, et ülikooli tulla.
«Vestlus annab minu arust selle pildi, kas inimesel on motivatsioon tulla konkreetsele erialale või ta tahab tulla lihtsalt ülikooli,» leidis Vider. Samal seisukohal on ka Eesti Õpilasesinduste Liit.
TÜ vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo ja Birute Klaas rõhutasid, et akadeemilise testi üldiseks sisseastumistestiks tegemine on praegu siiski üksnes mõte.
Klaas lisas, et kui üldse, siis ehk kolm aastat on aeg, mille jooksul seesugune vastuvõtt saaks kõne alla tulla.