Viimaste aastate karmim talv ei anna järele veel nii pea

Talvine loodus. Foto: Margus Ansu / Postimees

Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika vanemteadur ning ilmavaatleja Marko Kaasik kinnitas Postimehele, et väga külma 2003. aasta talve on praegune pakaseline aastaaeg keskmise temperatuuri poolest juba ületanud. Sula aga ei paista veel kusagilt.

Sellist talve tuleb ette korra kümne aasta jooksul, tõdes Kaasik, kelle sõnul jõuab Siberi kõrgrõhuala mõnedel aastatel ikka Eestisse. Karmimad külmakraadid peaksid selle nädala lõpuga siiski läbi saama.

Pikaajalisi ilmaprognoose jälgiv Kaasik kinnitas, et jaanuarikuu jooksul sulailma tulemas ei ole. Ka veebruar võib tulla tavapärasest pisut külmem.

«Lähemal ajal soojemaks ei lähe, ehk alles kuu lõpus,» märkis ka Tartu lennujaama ilmateenistuse meteoroloog Ebe Uibo. Külmakraadid võivad plusspoolele lähemale kerkida alles kuu lõpus, kuid seda juhul, kui Venemaa aladel ei teki uut võimsat antitsüklonit.

Pakane hoiab end seni veel tagasi. Ülenurmel mõõdeti ööl vastu tänast 24 külmakraadi. Uibo sõnul võivad aga järgnevad ööd tulla juba kõbedamad. Reede ööl vastu laupäeva võib Tartus tulla ka 28 kraadi külma.

Mitmed ilmajaamad Eestis mõõdavad aga hoopis madalamaid temperatuure. Uibo sõnul on need jaamad, mis asuvad madalamates kohtades. Külm õhk valgub kõrgematelt kohtadelt madalamatesse ja nii registreerivad näiteks Jõgeval ja Kuusikul asuvad jaamad märksa krõbedamaid kraade kui teised.

Lennukitele ei tee aga külm Uibo kinnitusel midagi. «Eestis ei lange temperatuur nii madalale, et see lennukite tööd takistaks.» Kümne kilomeetri kõrgusel õhus lennates valitsevad nii suvel kui talvel külmakraadid. Uibo selgitas, et seetõttu jätavad lennukid taevalaotusele ka valgeid jutte. Kütuse põlemisel eraldub soojus, mis külma õhuga kokku puutudes tekitab veeauru. «Aur muutub aga kohe jääkristallideks ning nii näemegi lennukite taga valget suitsu.»

Inimeste huvi on ilma vastu suur. Ilmselt seetõttu töötavad täna tavapärasest aeglasemalt ka populaarsemad ilmaportaalid.