Tartu korvpallimeka võti on Rocki käes

Foto: A.Peegel

Viimased 5–10 aastat on Eesti koondisesse ja ka tippklubidesse jõudnud vähe tartlasi, olgugi et Tartut on läbi aegade peetud Eesti korvpallimekaks ja heade eeldustega poisse on treenerite käest läbi käinud küllaga.

Psühholoogiaprofessor Aleksander Pulver ütles kunagi Tartu Postimehele, et Tartu on korvpalliga tähenduslikult seotud, nii nagu Tartu ja ülikool.

«Tervetel põlvkondadel on mälus need mehed, kes on olnud ja on legendid Eesti korvpallis,» kirjeldas Pulver. «Tartu tänavatel on Ilmar Kullami jäljed, Tartu tänavatel on korvpalli akadeemikuteks nimetatud uskumatult heade mängijate vaim.»

Ent tartlastest või Tartus korvpallihariduse saanutest on peale Tarmo Kikerpilli (sündinud 1977) ja Tanel Teini (1978) viimasel ajal Eesti koondises olnud vaid Marek Doronin (1983), Silver Leppik (1983) ning Viljar Veski (1986).

Seisev aeg

«Tartu noortekorvpallis on aeg vahepeal tosin aastat seisnud,» on 2006. aastal omanimelise korvpallikooli loonud Aivo Erkmaa kriitiline. «Teatud inimestel käis vedru maha ning suur roll on olnud alkoholil ja valedel väärtushinnangutel.»

SK Duo korvpallitreener Toomas Annuk on teravam. Väita, et Tartu on ikka veel korvpallimeka, on tema hinnangul sama absurdne kui väita, et Eesti on korvpalliriik.

«Need ajad on minevikus,» sõnab Annuk. «Suurimaks probleemiks, miks pole viimastel aastatel Tartust sirgunud koondise tasemel mängijaid, peangi 10–15 aastat tagasi alanud eneseimetlemist ja sellega kaasnenud stagnatsiooni nii Eestis kui Tartus.»

Seadsime aastakümneid Ülenurmel ja Tartus noori treeninud Paavo Russakuga ritta Tartus korvpallikoolituse saanud mehed, kes praegu peaks olema parimas mängijaeas.

Pildil, veel enam tipus, on neist vähesed. Ära on kukutud erinevatel põhjustel. Kellele said takistuseks terviseprobleemid, kellele vähene stressitaluvus ja sotsiaalne taust, kellel jäi kodusest toetusest vajaka, kes sattus treeneriga nii konflikti, et loobus korvpallist sootuks.

Tartu probleem on Russaku arvates pikka aega olnud see, et treenerid jõuavad küll poistega eliitmeeskonna piiri peale, üks sammuke jääb veel astuda… Aga seda sammu, teist kõrgliiga meeskonda, nii-öelda Rocki farmmeeskonda pole Tartus olnud. Ka Rock ise polnud huvitatud noortesüsteemi käivitamisest.

«Valed otsused võimenduvad teatud hulga aastate pärast,» nendib Russak. «Tartu Delta ajal oli kaks eraldi süsteemi. Peatreeneri seisukoht oli, et eliitmeeskond on jumal maa peal, noored las tegutsevad omaette.» 

Tollane peatreener Teet Laur tegi käigu, mida Tartu noortetreenerid pole talle seni andestanud: näitamaks siinsele noortekorvpallile kohta kätte, tõi ta järelkasvumeeskonna Rakverest.

Vana koolkond lahkus

Suur põnts noortekorvpallile oli vana koolkonna, st Ilmar Kullami ja Arne Laose koolituskadalipu läbinud treenerite esmase etapi lõpp noorte õpetamisel 2000. aastate algul. Jüri Neissaarel koos 1983. aasta poistega, kui nad jõudsid meesteklassi. Tõnu Lust lõpetas koos 1985. aasta ja Paavo Russak 1986. aasta poistega.

Töö viis neid erinevatel aegadel Tartu esindusmeeskonna juurde ja tahes-tahtmata jäid noored tagaplaanile. Kõiki neid treenereid iseloomustas vähemalt kaks ühist joont. Ükskõik millise vanuseklassiga ei tegeldud, mõni poiss ikka jõudis Eesti noortekoondisesse ja keegi ei «kaagutanud» enne, kui tegu tehtud.

«Nüüd on müügimehe oskused hoopis tähtsamad. Kui miniklassi meeskonna treener ütleb oma võistkonna iseloomustamiseks, et ta ei näe üldse kedagi, kes neid poisse suudaks võita, siis tõesti «ei kommentaari»,» nendib Russak.

Sellesse perioodi jääb ka korvpalliliidu ühepoolne otsus lõpetada edukas koostöö Ülenurme korvpalliklubiga. Rahaline toetus oli vaid 90 000 krooni aastas, kuid see tootis pidevalt noortekoondiste kandidaate ja andis ka kaks Eesti esindusvõistkonna mängijat – Viljar Veski ja Silver Leppiku.

Kindlasti andis see teatud tagasilöögi, sest lõpetati perspektiivikate noorte koondamine Ülenurme. Sellest hooajast on koostöö uuesti käivitunud.

Russak meenutab, et tollane Tartu esindusmeeskonna ideoloog Meelis Jukk pidas noortekorvpalli probleemiks, mis tuleb noortel endal lahendada. Ka peatreener Neissaar leidis, et mingit järelkasvumeeskonda pole vaja.

Raha oli vähe ja see kulus esindusmeeskonnale ära. Teisisõnu, esindusmeeskond ei näinud vajadust kedagi ise kasvatada – kui mõni andekas silma hakkas, võeti ta jõuga üle.

Piike tuli palju murda, õnneks on Rock nüüdseks aru saanud, et järelkasvusüsteem on vajalik. Ent vahepealne aeg on muidugi oma töö teinud. 

Treenerite ambitsioonid

Sajandivahetus tõi ka Tartu noortespordis ümberkorralduse ja tekkis uusi klubisid, kes otsisid oma teed ja teostust. Paraku väljendus see vahel ka püüdes üksteiselt mängijaid üle tõmmata, juhtus, et tervete treeningurühmade kaupa.

See komme pole kadunud tänini, kusjuures vahendeid  ei valita.

Korvpallikuluaarides teatakse, et novembrikuise Neissaare juhtumi (alkoholijoobes treenerile kutsuti politsei) taga oli konkureeriv Salva, kes ihkas üle meelitada paari perspektiivikat poissi.

Loomulikult ei õigusta see mingilgi moel Neissaare napsutamist. Tartu Postimehele teadaolevalt on vähemalt üks väga andekas mees joobes treeneri sõimu pärast Eesti ja Tartu korvpallile kaduma läinud.

Palju on kinni ka treenerite ambitsioonides ja omavahelistes suhetes. Eesti noortekoondise peatreener Indrek Ruut on probleemina esile tõstnud varajast keskendumist meeskonna edule, mis jätab mängija individuaalsete oskuste arendamise tagaplaanile.

«Varasematest hooaegadest  on meenutada noortemänge, kui tahaks hüüda «Tule taevas appi!», sest väljakul toimuvast võiks teha õppefilmi, kuidas ei tohi lapsi õpetada,» meenutab Russak.

Rockist päästerõngas

Enne Meelis Pastaku asumist Tartu esindusmeeskonna mänedžeri kohale oli meeskond kapseldunud oma tegemistesse ja puudus tagasiside noortekorvpalliga.

Nüüdseks on koos Pastakuga Rocki ideoloogiat vedamas Priit Kaasik ja nende koostöös on Rockist saanud euroopaliku korvpallimõtlemisega süsteem.

On oma noortetöö kõigi vanuseklassidega. Läinud aastast käivitus Korvpalliakadeemia, mille roll on n-ö positiivse hõivamine. Akadeemiat vedava Russaku sõnul peaks tulevikus kogu lõunaregiooni koondmeeskonnad noorte välissarjades esinema Rocki nime all ja rahastamisel.

Mõtted liiguvad ka selles suunas, et Rocki noortest oleks komplekteeritud farmmeeskonnad meistri- ja esiliigas.

«Pakume Rocki süsteemis väljundit ja tingimusi perspektiivikaile lastele,» sõnab Russak. Lahendamist vajab veel vaid see, mis oleks boonus klubidele, kes oma lapsed akadeemiasse saadavad. Nn kasvatajaklubi boonus, reaalne tulu, nagu on levinud jalgpallis.

«Kui praegu saadab näiteks väike Võrumaa klubi oma mängija siia, ta midagi vastu ei saa, pigem kaotab,» ütleb Russak. «Kaotab mängija, kaotab sportlikus resultaadis, mille eest arvestatakse meisterlikkuse raha.»

Sestap on arusaadav, et  teiste klubide treenerid suhtuvad loomisel süsteemisse veel skepsisega.

«Idee on positiivne, et ta käima läheks, eeldab see ennekõike TÜ/Rocki koostöövalmidust, mida praegu ei paista,» kritiseerib Annuk. «Pigem võib tuua vastupidiseid näiteid. Ja kuni Rock käitub teiste noorteklubidega seniste mallide järgi, süsteem toimima ei hakka.»

Idee kiidab heaks ka Erkmaa, põrgatades samuti palli Rockile: «Sõltub, kas Rockil on piisavalt soovi väiksemaid klubisid püramiidi kaasata. Oluline oleks Tartu ja kogu Lõuna-Eesti korvpallipoliitika väljatöötamine. Praegu pole Lõuna-Eesti korvpallil korvpalliliidus käepikendust, kes esindaks selle regiooni huve.»

Tartust sirgunud korvpallurite käekäik

Vaatluse all on  mängijad alates sünniaastast 1981, need, kes peaks olema praegu parimas mängijaeas. Kriteerium on jõudmine vähemalt Eesti noortekoondiste tasemele, sest selle kaudu toimub noore areng ja jõudmine Tartu esindusmeeskonna lävepakule.

1981
Veljo Vares, Tanel Kaljula (Taba-89). Mõlemad said korvpalliteadmised treener  Harri Russaku käe all ja hiljem Tallinna spordiinternaatkoolis. Jõudsid välja Eesti esindusmeeskonna huviorbiiti. Kaljulast  loodeti uut koondise mängujuhti, Tallinnas tema areng seiskus. Praeguseks on Kaljula korvpallist peaaegu loobunud. Läinud aasta novembrist tegutseb Kuremaa treenerina.

Varese võimekus oli tagasihoidlikum, kuid töökuse ja sihikindlusega on ta olnud siiani Eesti klubide nimekirjas. Praegu Tallinna Kalevis.

1982
Hardi Lipping (Taba-89), Marko Raamat (KK Ülenurme), korvpalliõpetus treener Paavo Russakult. Lippingule said takistuseks korvpalluriteel eelkõige  terviseprobleemid.

Raamat  jõudis Rocki koosseisus tulla Eesti meistriks, etendades üht peaosa kurikuulsas Eesti  meistrivõistluste veerandfinaalis, kui Rocki-Rapla mängu lõpp mängiti  kaks kolme vastu. Mehel oleks võimeid olnud enamaks, sest loomulikud eeldused olid rohkem kui head. Piduriks sai sotsiaalne taust ja vähene stressitaluvus.

1983
Marek Doronin, Heiko Rannula (Taba-89), treener Jüri Neissaar. Mõlemad mehed praegu mängimas: Doronin Rockis, Rannula Valgas.

Silver Leppik, Peep Helgand (KK Ülenurme), treener Paavo Russak. Leppik mängib Rockis. Helgandil jätkus ambitsioone ja töökust vaid noortekoondisesse kandideerimiseks. Võimed oleks lubanud läbi lüüa ka meesteklassis.

1984 
Asko Paade (Taba-89), treener Tõnu Lust; Ken Piir (KK Ülenurme), treener Paavo Russak.

Paade on mänginud vahelduva eduga Rockis, õiget läbilööki pole õnnestunud saavutada.

Piir  mängis noorteklassis võrdsel tasemel praeguse TTÜ mängujuhi Reimo Tammega. Tamme kasuks räägib sisemine motiveeritus, töökus ja visadus. Piir jõudis ilma erilise pingutuseta Valga varumeeste pingile ja piirdus sellega.

1985
Kristo Aab (Taba-89), treener Tõnu Lust. Mees on hea näide sellest, kuidas visadus ja töökus annavad tulemuse. Pääsenud  Rocki pingilt, on ta tõusnud Valga üheks põhitegijaks.

Erki Lillemets (KK Ülenurme), treener Paavo Russak. Eeldused, eriti just mängulugemisoskus, piirdusid vaid noorteklassi tasemega.

1986
Viljar Veski, Eimar Himma, Mikk Kirsimaa (KK Ülenurme), treener Paavo Russak. Ülenurmes alustanud Veski on jõudnud Eesti koondise pingile, kuid potentsiaal lubab palju rohkemat, jääb loota, et veel plahvatab. Praegu Kalev/Cramos.

Ida-Virumaalt pärit Kirsimaa oli väga heade eeldustega, ent temal jäi kodu toetus väheseks. Hiljem leidis ta end motospordis.

Eimar Himma on n-ö kaduma läinud mees. Head eeldused – kasv 210 cm, tugev konditsioon, normaalne koordinatsioon ja mängumõistmine – lubanuks vähemalt Eesti tasemel aastaid korralikult  mängida. Konflikt tollase Rocki järelkasvumeeskonna treeneriga pani noore korvpallist loobuma.

Sellest aastakäigust on veel Jörgen Õigus ja Mario Luik. Viimase visadus on viinud ta Eesti meistriliiga meeskonna pingile.

1987
Allar Velleramm, Andres Velleramm (Taba-89), treener Urmas Teppo; Aimar Kivirüüt, Timo Oja (KK Ülenurme), treener Tarmo Petter.

Oja on praegu Valgas arvestatav jõud. Andres Velleramm on novembrist Kuremaa hingekirjas.

Allar Velleramm oli järgmine mees, kes oleks Rocki pingilt pidanud tõusma  mängumeeste sekka, kuid siis tuli ootamatu lahkumine Valka, järgnes mittemõistmine treeneriga ja poolik hooaeg. Selle mehe jaoks ei oleks veel hilja, kas suudab?

1988
Kaarel Koolman (KK Ülenurme), treener Tarmo Petter. Mängud piirdusid kahjuks vaid kontrollkohtumistega Rocki särgis ja noortekoondisega. Terviseprobleemidest tekkinud katkestused said takistuseks jõudmaks meeste mängu.

1989
Henri Polakene (Palliklubi), treener Priit Paama.
Piirdunud vaid noortekoondise mängudega.

1990
Kristjan Kitsing (Rock), treener Tarmo Petter. Mees on Rocki pingil ja tõenäoliselt jõuab ka kaugemale.

Noorkorvpallurite kasvatajad Tartus

• Tartu Spordiselts Kalev (endine Taba 89)
Treeningud Turu 8 spordihoones. Iga-aastased spordilaagrid Mäe-Käärakul Võrumaal 10-päevaste vahetustena. Treenerid Kaire Asi, Maire Sulg, Iivi Kaljuvee, Jüri Neissaar.
Õppemaks 200 kr kuu (9 kuud õppeaastas).

• SK Duo
Hooajast 2006/07 on spordiklubis Duo pea kõikide vanuserühmade poiste korvpallivõistkonnad, mis tegutsevad Salva Tartu nime all. Koduhall A. Le Coqi spordihoone.
Treenerid Toomas Annuk, Olari Narits, Martin Vändra, Helen Jõesaar. Treeninglaagrid koolivaheaegadel ja suvekuudel. Klubi noorliikme igakuine liikmemaks 280 kr (12 kuud).

• Erkmaa korvpallikool
Alustas tegevust 2006. aasta septembris. Treeningurühmad 1996–2002 sündinud poistele. Treenerid Aivo Erkmaa, Gert Prants, Indrek Kaseorg. Treeningud Tarbuse spordihallis Ringtee 19, Turu 8 spordihoones, ülikooli spordihoones. Osalustasu 290 kr kuu.

• Tartu Palliklubi
Loodi 2004. Treeningud Kesklinna kooli ja Härma gümnaasiumi võimlas.
Peatreener Priit Paama, A-klassi treener Urmas Teppo. Nooremaid poisse treenivad Ergo Paas ja Mikk Valtna. Palliklubis treenivad lapsi ka Derek Winston (Oklahoma, USA) ja Brett McGee (Iowa, USA).
Treeningutasu 1996–1999 sündinuil 300 kr ja 2000–2002 sündinuil 250 kr kuu.

• TÜ ASK ja Rocki korvpalliakadeemia
Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubi spordikool, asutatud 2007. Treenerid Toomas Kandimaa, Raido Rebane, Gerli Odrusk, Jano Kunts, Rein Raam, Tarmo Petter.
Treenivad 1990–2002 sündinud lapsed.
Kuutasu 350 kr, semester (5 kuud) 1600 kr, semester (10 kuud) 2900 kr.

• Rocki korvpalliakadeemia, asutatud 2009.  Treenerid Paavo Russak, Tarmo Petter.
A-klass (1993) – 4 noort; B-klass (1994-95) – 17 noort; C-klass (1996) – 15 noort.
Õppetöö tasuta.