Lennujaamaülem läks pensionile

Rein Mark (paremalt), Elene Poznjak-Kõlar ja Ülo Rannaste tantsimas Igor Stravinski «Ööbikus» 1967. aastal. Ballettmeister Ülo Vilimaa. Foto: Vanemuine

Terve taasiseseisvumise aja Tartut lennuplaanidesse tagasi upitada aidanud Tartu lennujaama kauane juht Rein Mark (67) sai eile pensionile minnes sooje käepigistusi, kuhja lilli ja Tartu linnalt medali.

Kui regulaarlennud läinud suvel lõpuks käima läksid – alul Riiga, siis ka Stockholmi –, hakkas Margi aeg ümber saama. Vanuse poolest võinuks ta juba tükk aega pensionil olla, aga hing oli lennujaamas kinni.

Uutel aegadel on lennujaama ette vaja nooremat juhti, nii arvati pealinnast. Eile Marki tänades ütles Tartu Lennujaama uus juht Margo Muda, et ta sooviks välja astuda Margi varjust, saada endale osa tema aurast ja kogemustepagasist.

«Ütled Tartu lennundus, mõtled Rein Mark,» lausus oma kõnes Tartu linnapea kohuseid täitev abilinnapea Margus Hanson. Ühes abilinnapea Karin Jaansoniga andsid nad Margile üle Tartu medali.

Balletilavalt lennukooli

Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik mainis, et Mark on lennundusele pühendudes olnud püsiv. Tal ongi olnud ainult kaks ametikohta. Vanem põlvkond mäletab Rein Margi ülesastumisi Vanemuise balletitantsijana, aga juba 1966. aasta märtsis tuli ta tööle Tartu lennujaama.

Mark ise ütleb, et võinuks ju balletitrupis jätkates varakult pensionile saada, aga kui päris esitantsijaks ei tõusnud, siis tundus, et tuleks mõni muu amet otsida. Mõtteid oli mitmeid, aga just siis avanes Baltikumi noortel võimalus lennundust õppida.

Sisseastumiskatsed läksid väga hästi, aga mitte ideaalselt, ja suure konkursi tõttu jäi lenduriks õppimata. Krivoi Rogi lennutehnilises koolis õppis ta õhusõidukite navigatsiooni ja avioonika tehnikuks.

Tema tööle asudes moodustas Tartu lennujaama heinamaa ja talumaja, mis praegusest lennujaamast kätte paistab. Alles aastatel 1975–77 jõudis järg asfaltkattega lennurajani. Seejärel algasid reisilennud nii Moskvasse, Peterburi kui suvituslinna Simferoopolisse.

Olid muidugi ka Kärdla, Pärnu, Viljandi ja Kuressaare lennud. Praegune lennujaamahoone, mis mullu ümber ehitati, valmis 1981. aastal.

Mark ütleb, et tema tööaja esimene kõrghetk oli vana lennujaama valmimine, teine, kui langes otsus Tartu lennujaamale euroraha anda, et see rahvusvaheliste regulaarlendude kõlblikuks ehitada.

Olid ajad, kui Mark käis isiklikult igal suuremal lennukil vastas, näitas lippudega teed, ja kui vaja, aitas trappi lennuki juurde lükata.

Alati abivalmis

Tartu lennundusmuuseumi looja Mati Meos ütles, et küllalt suur oli Margi panus selle otsustamisel, et Tartu lennujaam saaks just Ülenurmele, aga mitte Raadile endisele sõjalennuväljale, mis olnud Meose kindel eelistus. Aga Meos osutas ka Margi suurele toele lennundusmuuseumi uute eksponaatide toomisel.

Postimehe vanemad töötajad mäletavad, et kui uudistest parasjagu põud oli, aitas kõne Margile alati, aga ega see ole muutunud viimase ajani. Kui vaja pilti lennujaamast või küsida linna pildistamiseks rendikopterit – pole iial olnud probleemi. Selline aval suhtlus ei ole tänapäeval enam tavaline.