Lõikus aitas patsiendi selja sirgeks

Austria seljakirurg professor Christian Bach (vasakul) teeb aastas umbes 500 operatsiooni. Ta hoiab käes lülisamba osa, et näidata, kus seljahädade põhjused on. Paremal seisab Tartu Ülikooli traumatoloogia- ja ortopeediakliiniku direktor Aivar Pintsaar, kellega koos ta esmaspäeval keeruka operatsiooni tegi. Foto: Sille Annuk

Esmaspäeval tehti kliinikumis operatsioon, mille käigus asendati patsiendi selgroo purunenud lüli metallist kettaga ning taastati deformeerunud lülisamba tasakaal. Patsient saab valust lahti.

Opereeris Innsbrucki ülikooli haigla ortopeediakirurg professor Christian Bach. Teda assisteerisid Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeedia- ja traumatoloogiakliiniku traumatoloogid Aivar Pintsaar ja Toomas Saluse. Lõikus kestis kuus tundi ja varem niisugust operatsiooni Eestis tehtud ei ole.

Pintsaare sõnul on nende patsient neljakümnendates aastates mees, kes elas kaheksa aastat tagasi üle mootorrattaõnnetuse. Teda on juba opereeritud, kuid vahepeal oli murdunud lülisamba lülikeha alla andnud ja kokku varisenud. Mees käis küürus seljaga ja kannatas iga päev valu.
 
Hea koostöö ja tublid õed

Traumatoloogia- ja ortopeediakliiniku direktori Aivar Pintsaare sõnul sai nende koostöö Bachiga alguse aasta eest, kui nad koos traumatoloog Toomas Salusega viibisid Innsbrucki ülikooli haiglas ortopeedilise kirurgia osakonnas koolitusel. Sinna võtsid nad kaasa ka kõnealuse patsiendi haigusloo. Christian Bach leidis, et seda meest saab aidata, ning oli nõus ise appi tulema.

Esmaspäeva õhtul pärast lõikust ütles ta, et kõik läks suurepäraselt ning et teda üllatas ka operatsiooniõdede vilumus ja kiire kohanemine uute instrumentidega. Ta on veendunud, et patsient saab terveks.

Bach lahkus eile, kuid tema kõrval saadud kogemus lubab ortopeedia- ja traumatoloogiakliiniku kirurgidel juba järgmisel kuul ette võtta täiesti iseseisva operatsiooni, et aidata järgmist samasuguse seljaprobleemiga patsienti.

Neil kahel korral on tegemist kirurgilise ravi keeruka kombinatsiooniga, selliseid väga sageli ette ei tule. Küll on aga nii Christian Bachi kui Aivar Pintsaare sõnul  degeneratiivsete seljaoperatsioonide vajadus kõikjal maailmas palju suurem, kui seni on harjutud arvama.

Bachi sõnul on Innsbruckis umbes sama palju elanikke kui Tartus. Samuti on võrreldavad mõlema ülikooli haiglad ja nende teeninduspiirkonnad. Seal tehakse aga selja taandarengu probleemidega ehk degeneratsiooniga seotud operatsioone aastas 2000. Operatsioonid on enamasti seotud lülivaheketaste ehk diskide vahetusega, aga muudegi ortopeediliste probleemidega.

Seljahädasid on palju

«Kui aidata kõiki inimesi, kes operatsiooni vajaksid, oleks meilgi ooteleht ilmselt viie aasta pikkune,» märkis Bach. «Ilmselgelt on Eestiski vajadus palju suurem.»

Tartu neurokirurgid opereerivad aastas umbes 400 selga. Lisaks tuleb 30 murrujuhtu, millega tegelevad traumatoloogiaosakonna kirurgid.

See teeb kokku aga neli-viis korda vähem patsiente kui suuruselt võrreldavas Innsbruckis.
Mõlemad kirurgid leiavad, et seljavaevustega patsiente peaks kohtlema nagu puusa- ja põlvehädaga patsientegi, kelle puhul on iseenesest mõistetav, et neid inimesi aitab operatsioon ja proteesi paigaldamine.

Lülisamba operatsioonid
Seljavaevustega seotud operatsioone tehakse aastas
• Innsbrucki ülikooli haiglas 2000
• Tartu Ülikooli Kliinikumis 400.
• Vajadus nende järele on oletatavalt 4-5 korda praegusest suurem.
Allikas: dr Aivar Pintsaar