Mart Reiniku gümnaasiumi majandusjuht Aare Voore valmistub järjekordseks päästeameti trahviks, sest kool pole aastaid suutnud täita päästeameti nõuet paigaldada koolimajja suitsu- ja tuletõkkeuksed.
Trahvioht kummitab Tartu koole veel päris kaua
18. jaanuar 2010, 13:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Voore rehkendusel kuluks Reiniku kooli põhikoolimaja isesulguvatele tuleustele kokku umbes miljon krooni. Tänavu on Tartu eelarves raha vaid koolide-lasteaedade avariiremondiks – 1,9 miljonit krooni.
«Eks me siis jälle maksa, muud ei jää üle,» sedastab Voore. «Eelmisel aastal päästeamet meid kontrollima ei jõudnud ja trahv jäi vahele, aga varem saime mitu tuhat krooni trahvi mitu aastat järjest.»
Voore sõnul tuleb trahviraha leida kooli oma majanduseelarvest, Tartu linnavalitsus selleks eraldi raha ei anna. Tõenäoliselt näpistab Reiniku kool tuhanded kroonid neist tuludest, mida saab zooloogiamuuseumi ja Riia tänava vahel paikneva jalgpalliväljaku väljaüürimisest.
«Eks ta põhimõtteliselt raha ühest taskust teise tõstmine ole,» põikab Voore tuleohutustrahvi sisusse, «aga ega midagi teha ka ei ole.»
Õhus teinegi trahv
Tegelikult ripub Reiniku gümnaasiumi kohal veel üks trahv, sest 11. jaanuariks ei jõudnud kool täita terviseameti ettekirjutust likvideerida koridori laes olev hallitus- ja niiskuskahjustus. Voore lubab kuni paari tuhande kroonise töö ette võtta kevadvaheajal.
«Aasta lõpul sai meil raha otsa. Linn võttis ära ja jäime ise oma rahadega jänni, sest oli muid hädavajalikke töid,» põhjendab Voore viivitamist.
Veel on terviseamet käskinud vahetada välja klassiruumide põrandad, mis käijate jalge all õõtsuvad, kuid sellega on Reiniku koolil aega 2011. aasta 1. septembrini.
«Meile oleks vaja täiskapremonti, aga sellest võime ainult unistada,» kahetseb Voore.
Tartu linnavalitsuse hallata on 21 kooli, neist 17 üldhariduskooli, ning 30 lasteaeda.
Linnavarade osakonna ehitusteenistuse juhataja Priit Metsjärv nendib, et väiksema või suurema põhjuse trahvida leiaks nii pääste- kui terviseamet igast haridusasutusest.
Metsjärve kinnitusel on lasteaiad pisut paremas seisus, neis on tuleohutusnõuded täidetud peaaegu sajaprotsendiliselt. Paljudes koolides on aga kas tarvis välja vahetada või puudu suitsu- ja tuletõkkeuksed.
Metsjärv sedastab, et sel aastal olukord ilmselt paraneda ei saa, sest linnal on plaanis vaid üks suurem investeering: pool miljonit kuni miljon krooni Descartes`i lütseumi ühe korpuse katuse väljavahetamiseks.
«Normide täitmisega on nii, et kui tervisekaitse nõuab näiteks sundventilatsiooni ehitust, siis me ei saa hakata seda tegema korruste kaupa, vaid siis, kui hoone läheb tervikuna remonti ja ümberehitamisele,» selgitab Metsjärv.
Lõuna-Eesti päästekeskuse tuleohutusbüroo juhataja Almar Nuuma ütles, et koolide põhipuuduseks on jäänud tuletõkkeuksed, sest need on üpris kallid.
Rahaga saab sundida
Päästekeskuse ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib inspektor määrata kuni 25 000-kroonise sunniraha. Nuuma sõnul on sunniraha jäänud aga tavaliselt mõne tuhande krooni piiresse ning seda on Tartus määratud harva. Siis, kui ettekirjutus on täitmata juba aastaid.
Terviseameti peaspetsialist Niina Sossulina ütles, et omavalitsuste rahapõuast hoolimata ei saa ameti inspektorid silma kinni pigistada ja trahvimisest loobuda, kui selgest hoolimatusest on laste tervis sattunud otsesesse ohtu.
Sossulina sõnul peab amet üldiseks suureks probleemiks enam kui poolte Eesti koolide puudulikku või olematut ventilatsioonisüsteemi.