Rahandusministeeriumi andmetel on Tartumaal vähemalt kolm valda – Mäksa, Nõo ja Tartu, kelle laenukoormus ületas mullu seadusega lubatud piiri.
Kolm Tartumaa valda on end lõhki laenanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mäksa ja Nõo vald on piirmäära ületanud peamiselt raamatupidamisreeglite muutumise tõttu, Tartu vallavalitsus jääb aga selgituste jagamisel napisõnaliseks.
Lõplikke andmeid veel omavalitsuste 2009. aasta eelarvete kohta pole ja oma tarbeks tehtud esialgseid arvestusi ei taha rahandusministeerium avaldada, kuid vestlusest regionaalminister Siim-Valmar Kiisleriga selgus, et kõige rohkem on üle lubatud piiri läinud Tartu vallavalitsuse laenumäär.
Seaduse järgi tohib laenukoormus moodustada 60 protsenti omavalitsuse puhastuludest, Tartu vallavalitsusel jääb vastav näitaja 90 protsendi kanti.
«Ma ei kujutagi ette, mitme aastaga suudab Tartu vald ennast sinna piirmäära sisse viia, sest tal jäid aastavahetusel maksuvõlad üles ja ka muud võlad, mis pole saladus,» ütles rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist Kersti Sannik.
Pealtnäha muretud
Tartu vald ise aga ei näi eriti muretsevat laenumäära ületamise pärast.
«Las ta siis olla, ega midagi. Ega sellepärast siis elu seisma jää,» ütles Tartu valla pearaamatupidaja Maire Teppo. Selgitusi, miks vald on laenumääraga lõhki läinud, lubas Teppo jagada siis, kui aastaaruanne on valmis. «Analüüsime seda ja siis juba saab midagi täpsemalt öelda,» lisas ta.
Lõhki on Tartumaal veel ka Mäksa ja Nõo valla laenumäärad, mis jäävad Kiisleri sõnul mõlemas vallas 70% kanti või üle selle.
«Nõo ei ole teadlikult läinud seaduse rikkumise teed, vaid me tuginesime hetkel kehtinud reeglitele,» ütles Nõo vallavanem Rain Sangernebo ning selgitas, et kui Nõo vald sõlmis 2005. aastal lepingu Riigi Kinnisvara ASiga spordihoone ehitamiseks ja pikaajaliselt rendiga välja ostmiseks, siis ei pidanud tehing valla laenukoormusesse sisse minema.
Selle aasta algusest aga hakkas kehtima raamatupidamisreeglite muudatus, mille järgi läksid kõik Riigi Kinnisvaraga sõlmitud tehingud omavalitsuste laenukoormuse arvestusse.
Muutus poolel teel
«See on umbes sama, et kui suvel oli lubatud sõita kiirusega 110 km/h ja talvel 90 km/h, siis hakatakse pahandama selle pärast, et me juba suvel 90-ga ei sõitnud,» tõi Sangernebo kujundliku näite, mida on raamatupidamisreeglite muutumine vallale tähendanud. «Eks me pettunud oleme küll, et riik oma sõna on muutnud,» märkis vallavanem.
Nõoga samal põhjusel on laenumäär lõhki läinud ka Mäksa vallal, kes Riigi Kinnisvaralt 2010. aastani kapitalirendi korras Melliste algkool-lasteaia saalihoonet välja ostab.
Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku Annika Vilu sõnul on Tartumaal veel 1-2 omavalitsuse laenumäär piiri peal. «Nemad võivad jääda nii siia kui sinna poole 60% piiri ja sellepärast me nende nimesid välja ei ütle enne, kui lõplikke andmeid pole,» rääkis Vilu ja lisas, et ülejäänud Tartumaa omavalitsustega laenumäära ületamise osas probleeme pole.
Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialisti Sanniku sõnul ei hakata ühtegi valda karistama sellepärast, et neil oli Riigi Kinnisvara ASiga seoses võetud kohustusi enne, kui riik oma arvestamispõhimõtteid muutis.
Kui aga omavalitsus on teadlikult seadust rikkunud ja laenumäära lõhki ajanud, ootavad teda ees sanktsioonid.
Sanniku sõnul võib riik kinni pidada 20% tasandusfondist ja 20% tulumaksust. «Karistus on karm, aga õnneks selliseid juhtumeid pole peale Rõngu seni olnud,» lisas ta.