«Rahakott on nii auklik, et lase olla,» ütles Vara vallavanem Väino Kivirüüt ja kordas: «Väga auklik.»
Tartumaa omavalitsused siplevad võlgades
Auklikule rahakotile tuleb Tartumaa teistelgi omavalitsustel otsa vaadata, sest neljal neist on ühtekokku 1,7-miljoniline maksuvõlg riigi ees ja kolmel sama suur koolitusvõlg linna ees.
«Ka Tartumaal on raskustes omavalitsusi, keda me väga tähelepanelikult jälgime,» ütles regionaalminister Siim-Valmar Kiisler, kuid ei tahtnud probleemseid valdu eraldi nimetama hakata.
«Nimetamine võib neile probleeme juurde tekitada, sest võlausaldajad ja firmad, kellelt midagi on tellitud, kaotavad usalduse omavalitsuse suhtes,» selgitas minister.
Krediidiinfo andmebaasis paistab suurima maksuvõlaga silma Tartu vallavalitsus, kellel on riigile tasumata 1 074 634 krooni jagu makse. Võlast 660 223 krooni on ajatatud ehk selle summa osas on vallal maksu- ja tolliametiga kokku lepitud tagasimaksegraafik.
«See ei ole maksuvõlg, vaid me ajastasimegi selle niimoodi, et oleks lihtsam asju ajada,» ütles Tartu vallavanem Aivar Soop.
Miks üks omavalitsus on endale miljonivõla kaela ajastanud, ei jõudnud vallavanem läinud reedel selgitada, vabandades end ajapuudusega. Sel nädalal on Soop jäänud mobiiltelefonis tabamatuks ning abivallavanem ja pearaamatupidaja viitasid, et täiendavaid selgitusi võla kohta annab vaid vallavanem.
Lisaks maksuvõlale on Tartu vallal kukil koolituskulude võlg Tartu linnale ehk raha nende laste pealt, kes käivad linnas koolis. Võla suuruseks on Tartu linna rahandusosakonna juhataja Külli Lusti sõnul 720 000 krooni.
Maksud või inimesed?
Tartu valla järel suuruselt järgmine maksuvõlg on üleval Kallaste linnal, kellelt riigil on saamata 430 601 krooni.
«Pidime valima, kas inimeste palgad või maksud, ja eelistasime inimesi,» selgitas Kallaste linnapea Viktor Nukka, miks linnal on maksuvõlg tekkinud. «Aga loomulikult me teame, et makse tuleb maksta,» lisas ta.
Nukka sõnul tasub linn maksuvõla ära nii pea, kui saab arvelduskrediiti, mis annab omavalitsusele põhimõtteliselt sama võimaluse, mis krediitkaart üksikisikule.
Maakonna suuruselt kolmas maksuvõlglane on 214 981 krooniga Vara vald, kellel on lisaks Tartu linnale tasumata 690 000 krooni eest koolituskulusid.
«Võlgade maksmine on praegu meie jaoks kõige suurem probleem,» ütles Vara vallavanem Väino Kivirüüt ja selgitas, et lisaks hiljuti tekkinud võlgadele tuleb hakata klaarima arveid, mis on jäänud vanast ajast tasumata. «Õigel ajal ei suudetud väljaminekutele pidurit tõmmata ja nüüd on palju keerulisem,» märkis ta.
Võlg kui ohumärk
Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik ütles, et järjest kasvavad maksuvõlad on üks ohumärk omavalitsuse rahalise seisu kohta, kuid mingit katastroofi ta Tartumaa omavalitsustes praegu ei näe.
«Eks omavalitsustel tuleb kriitiliselt oma tuludele ja kuludele otsa vaadata ning jõuda selgusele, milliseid võimalusi nad näevad võlgnevuste likvideerimiseks,» nentis Liivik.
Kui tundub, et võlad kasvavad lootusetult üle pea ja omavalitsus ei tule oma kohustuste täitmisega enam toime, on Liiviku sõnul üheks võimaluseks saneerimine riigi abiga või omal jõul.
Riigi abiga saneerimine tähendab, et riik võib omavalitsust rahaliselt toetada, kuid kulude kokkuhoiust pole pääsu. Saneerimisega võtab omavalitsus vastu järgneva nelja aasta finantsplaani, kus muudatuste tegemine tuleb saneerimiskomisjoniga kooskõlastada.
Ametlikult ei ole seni ükski Tartu omavalitsus riigilt abi palunud ega saneerimisavaldust esitanud, kuid saneerimismõtteid on olnud regionaalminister Kiisleri sõnul ka Tartumaal.
«On olnud nii ja naa jutte, aga tõsiste läbirääkimiste tasemele pole need jõudnud,» lausus Kiisler.
Regionaalministri sõnul kannavad kohalikud omavalitsused pigem saame-hakkama- hoiakut kui tõttavad abi küsima.
«Ei kiputa kohe teatama, et oleme nii suurtes raskustes, et ise toime ei tule,» rääkis ta.
Raskustes omavalitsustel, kellel on maksuvõlg, suur võlakoormus ja reservidena erilist puhvrit pole, soovitas Kiisler olla eelarvet planeerides konservatiivne.
«Praegu on aeg, kus tuleb teha ebameeldivaid otsuseid, et hakkama saada,» lausus Kiisler ning lisas: «Raskused ei ole paratamatud, vaid sõltuvad sellest, kas omavalitsus põrutab samamoodi edasi kui varem või suudab teha ebameeldivaid, kuid vajalikke otsuseid.»
Tartu vallavalitsus - 1 074 634 krooni
Kallaste linnavalitsus - 430 601 krooni
Vara vallavalitsus - 214 981 krooni
Rõngu vallavalitsus - 165 krooni
Tartu maakonna omavalitsused on riigile võlgu ühtekokku
1,72 miljonit krooni. Suurim maksuvõlg on Tartu vallavalitsusel, kellelt maksu- ja tolliamet ootab pisut üle miljonilise võla tasumist.