/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2010/01/14/296333t1h65e7.jpg)
Tartu opositsionäärid peavad viimaseid päevi avalikul väljapanekul oleva uue jäätmekava eelnõu puudulikuks, kuna ei paista, millise suuna peaks prügimajandus linna arvates võtma.
Uus jäätmekava teenib kriitikanooli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile aastate 2010–2014 jäätmekava arutanud Isamaa ja Res Publica Liidu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning roheliste esindajad on ühel meelel, et paljast faktide üleslugemisest ja võimalike arengumudelite kirjeldamisest ei piisa.
«See on tellitud töö, mis kõlbaks universaalselt iga valla või linna jäätmekava aluseks,» arvustas sotsiaaldemokraadist linnavolinik Tõnu Ints. «Ei selgu, kas linna eelistus on jätkata jäätmete massladestamist, suunata need põletusse või keskenduda taaskasutusele.»
Formaalne dokument
Isamaa ja Res Publica fraktsiooni liige Jüri Kõre tunnistas, et jäätmekava eelnõu on koostatud heas eesti keeles, kuid täiesti formaalne. «Jäätmeseadus nõuab sellise dokumendi olemasolu ja linn on selle kohusetundlikult teinud, aga see ei anna absoluutselt mingit tuge käitumiseks näiteks korteriühistutele,» leidis Kõre.
Kõre tõi näiteks jäätmekava nendingu, et 2013. aastal tohib prügilasse suunata kuni 30 protsenti orgaanikajäätmeist, kuid mida selle protsendi saavutamiseks teha tuleb, ei loe kusagilt välja.
«Põhimõtteliselt erinevaist jäätmekäitluse võimalustest peaks linnavalitsus selgelt välja tooma ühe ja teise variandi plussid ja miinused, näitama, milline variant on kulukam, milline variant nõuab rohkem pingutust prügi tekitajalt, milline linnavalitsuselt,» loetles Kõre.
Ka Erakonna Eestimaa Rohelised Tartu piirkonna esimees Peep Mardiste arvas, et linnavalitsuse poliitiline tahe peaks jäätmekavas kindlasti peegelduma.
Valida saab jooksvalt
Tartu abilinnapea Margus Hanson ütles, et jäätmekava koostamise ajal oli puudu palju infot, mis lubanuks sõnastada ühe eelistatava arengutee. Näiteks oli ähmane, kas Iru kombijaama prügipõletusest saab asja või mitte.
«Jäätmekava võib täiendada, samas ei takista kava ka praegusel kujul konkreetsete valikute tegemist jooksvalt,» ütles Hanson. «Nagunii ei langeta linnavalitsus põhimõttelisi otsuseid kusagil tagatoas, need käivad kõik volikogust läbi.»