Täna on meil kõigil tähtis päev, sest me oleme ju käsist ja jalust seotud seaduste ning sedapidi ka õigusemõistmisega. Ja meie kohtusüsteemi tipu, riigikohtu algus oli täpipealt 90 aastat tagasi.
Eri ajastute kohtunikke ühendab ajasild
14. jaanuar 2010, 09:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuid riigikohtu esimene istung 14. jaanuaril 1920 ei olnud praeguses hoones Tartus Toomel Lossi 17, vaid hoopiski Emajõelinna raekoja saalis.
«Kõigi ajaloosündmuste kiuste on eesti keeles katkematult õigust mõistetud 90 aastat järjest,» ütles nüüdse riigikohtu esimees Märt Rask. «Kahjuks ei saa seda järjepidevust üle kanda kohtusüsteemile. Omariiklik õigusemõistmise traditsioon on oluliselt lühem ja katkendlikum.»
Riigikohtu esimene ja sõdadevahelise Eesti ainuke esimees oli õigusteadlane ja riigitegelane Kaarel Parts (1873–1940). Asutav Kogu valis peale tema riigikohtu esimesteks liikmeteks sügisel 1919 Paul Beniko, Rein Koemetsa, Jaan Lõo, Hugo Reimani, Martin Taevere ja Peeter Puusepa.
Eile kogunes Kaarel Partsi kui sümbolisiku hauale Tartu Raadi kalmistul ajasilla siinses otsas õigust mõistvaid riigikohtunikke, esimese esimehe sugulasi ja Tartu Akadeemiline Meeskoor.
Aastapäevaüritused tipnevad täna.
Vabariigi valitsus peab juubeli puhul hommikul riigikohtu hoones Toomel oma istungi. Tartu Ülikooli aulas algab kell 12 aktus, kuhu on palutud ka president ja riigikogu esimees.
Kuigi tegemist on olulise ja piduliku tähtpäevaga, ei sega see õigusemõistmist. Nii näiteks oli eile riigikohtu halduskolleegiumis üks istung ja täna tuleb samuti istung ning kriminaalkolleegiumis oli eile koguni kolm istungit.
Riigikohtunikud peavad praegu istungeid talaarides, kuid neid ei ole kantud 90 aasta kestel kogu aeg. Esimest korda oli neil ametirüü seljas 5. märtsil 1935.
Värvikaid fakte
• Aastal 1914 eksikombel suuremate mõõtmetega valminud laud, mille taga sõlmiti hiljem Tartu rahu, kuulus riigikohtu töö algaastatel kohtu inventari hulka. Kohtunikud pidasid selle taga nõu.
• Konstantin Päts andis juunis 1934 välja dekreedi, mille alusel viidi riigikohus aastal 1935 Tartust Tallinna. Sellega seoses said 15. jaanuarist 1. märtsini 1935 riigikohtunikud sõita rongiga Tartu-Tallinna liinil tasuta piiramatu hulga pagasiga.
• Riigikohus pidas Tallinnas oma viimase korraldava istungi 31. detsembril 1940 ning lõpetas järgmisest päevast tegevuse.
• 27. mail 1993 pidas taasloodud riigikohus esimese istungi – ja taas Tartu raekoja saalis.
Allikas: riigikohus