/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
/nginx/o/2010/01/10/294600t1hcdc1.jpg)
Reede hommikul, kui otsus gripivaktsiin kõikidele inimestele kättesaadavaks teha uudisena levis, otsustasid Ülikooli perearstikeskuse töötajad kohe kõigile soovijaile vastu tulla.
Vaktsiin huvitab siiski paljusid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me võtsime selle töö reedel ette plaaniväliselt ja soovijaid jätkus,» ütles perearst Marje Oona.
Pereõel Silja Oraval kujunes too päev väga pingeliseks. Muude töökohustuste vahel tuli tal teha ka n-ö plaaniväliseid kaitsesüstimisi. Vaktsineerimisele ilmus ka ta enda täiskasvanud tütar Katrin Orav.
Tartu Kõrgema Kunstikooli tudeng Katrin Orav ütles, et pereõest ema ei tohi nüüd küll milleski «süüdistada». Tema on juba iseseisev inimene, ei ela emaga koos ning usub, et kaitsesüstimisest on uue gripi vastu abi. Talle lihtsalt ei meeldi haige olla.
Reedel tihe tööpäev
Ülikooli perearstikeskus teenindab Tartus kahe nimistu suurust patsientkonda. Perearst Marje Ooona ütles, et kohe reede hommikul avasid nad ühe gripivaktsiini viaali (pudelikese, kust jätkub vaktsiini kuni kümnele inimesele), ja see kuluski päeva lõpuks kõik ära.
Viaalist jagus tookord 9 doosi. Osa üheksast vaktsineeritust pöörduski just vaktsineerimissooviga perearsti poole, teised olid need, kes olid nii või teisiti vastuvõtule tulnud ja soovisid end kohe vaktsineerida.
«Edaspidi hakkame oma keskuses vaktsineerima eelkõige õhtupoolikutel kella 16st. Palume väga, et meile ette helistataks,» märkis dr Oona.
Enne, kui vaktsineerimine kõigile vabaks muutus, loetlesid Ülikooli perearstikeskuse arstid oma patsientide hulgast 320 uue gripi riskirühma kuulujat. Vahetult enne jõulupühi ja aastavahetuse eel jõudsid nad vaktsineerida 74 inimest.
Eri usku patsiendid
«Vaktsineerimine on vabatahtlik, ja peab tunnistama, et patsiendid on väga erinevat usku,» ütles perearst Oona.
Dr Marje Oona on ise üks neist immuunprofülaktika ekspertkomisjoni liikmeist, kes eelmise nädala kolmapäeval olid koos Tallinnas sotsiaalministeeriumis. Seal sündiski ettepanek vaktsineerimine kõigile soovijaile vabaks lasta.
Marje Oona ütleb, et inimestel puudub tihtipeale arusaam, mis asi on vaktsiin: «Vaktsiini kujutatakse ette kui mingit müütilist asja ning unustatakse ära, et see annab inimorganismile loomuliku ja looduslähedase kaitse.»
Kaitse tekib ta sõnul täpselt sama mehhanimiga, mis haiguse läbipõdemise korral. Aga see tekib ilma põdemise vaevata ja tüsistuste riskita.
«Uue gripi vaktsiini on juba manustatud miljonitele inimestele maailmas ja mingeid ebatavalisi kõrvaltoimeid ilmnenud ei ole,» kinnitab ta. «Ma vaktsineerisin ära oma lapsed kohe, kui ühel õhtul selgus, et paar doosi ravimit jääb üle ja kedagi riskirühma patsientidest kätte saada ei õnnestu.
Dr Marje Oona on saanud residentuuris väljaõppe laste nakkushaiguste alal ja ütleb, et ta soovib teha kõik, et inimesed Eestis nakkushaigustesse võimalikult vähe sureksid.
«Need on haigused, millest meil tänu meditsiini arengule on võimalik hoiduda,» sõnab ta. «Samas võib arusaam, et meditsiin on kõikvõimas ning küll inimene haigestumise korral ikka terveks ravitakse, just siin valdkonnas alt vedada.»
Dr Oona ütleb, et vaktsiinid aitavad inimesi haiguste puhul, millel sagedasti väga häid ravivõimalusi ei olegi.
«Ja ka siis, kui me puutume kokku näiteks tormilise kuluga gripiga, ei pruugi ei gripiravim Tamiflu ega intensiivravivõimalused inimest enam päästa,» ütleb ta. «Paraku nii see on.»
Vaktsineerimine
• Vaktsiin on kõigile tasuta. Protseduur päris kõigile aga mitte.
• Vaktsineerimise protseduur on tasuta kõigile alla 18 aasta vanustele lastele, kõigile vanaduspensionäridele ja kõigile töövõimetuspensionäridele.
• Jätkuvalt on vaktsineerimine tasuta riskirühmadesse kuuluvatele inimestele, kellele võimaldati gripivaktsineerimist eelisjärjekorras – rasedad ning teatud kroonilisi haigusi, näiteks astmat ja suhkruhaigust põdevad inimesed ning immuunpuudulikkusega kulgevate haigusseisunditega inimesed.
• Ülejäänud inimestele maksab protseduur 67 krooni.
Allikas: Ülikooli perearstikeskus, Eesti Perearstide Selts