Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Teine gripilaine on võimalik

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Gripi vaktsiin.
Gripi vaktsiin. Foto: Reuters/ScanPix

Tartu Ülikooli Kliinikumi nakkusarsti Matti Maimetsa meelest on Eesti õnnega koos, kuna uue gripi surmajuhtude prognoos oli sügisel palju rängem, kui see nüüdseks on kujunenud.


Eelmise nädala seisuga on Eestis registreeritud 13 uue gripiga seotud surmajuhtu.



«Aga ainult väga vähe informeeritud inimene arvab, et uus gripp ei ole oluliselt midagi erinevat tavalise gripiga võrreldes,» ütleb Maimets. «Selles mõttes on Eestis rahustava infoga pisut liiale mindud.»



Ta selgitab, et uue gripi eripära on, et raskesti põevad seda küll vähesed, kuid need patsiendid on tavalisest nooremad ja juba veerand neist, kes haiglasse pannakse, vajavad intensiivravi. Mõned surevad.



«On võimatu ette selekteerida neid õnnetuid ohvreid, keda niisugune saatus võib tabada!» ütleb ta. «Ja näiteks laste surm on täiesti lubamatu! Ka 40- ja 50-aastased inimesed ei tohi surra!»



Maimets ütleb, et osale inimestele piisab korralikust toitumisest, käte pesemisest, sportimisest – nad ei haigestu. Aga mõnele ei piisa.



«Vaktsineerimine on täpselt seesama, mis on kondoomid või turvavöö – need aitavad meid ootamatutes olukordades,» sõnab Maimets. «Vaktsineerimine ei kaitse mitte üksnes meid isiklikult, vaid ka teisi, kellega me kokku puutume.»



Mati Maimets lisab, et tema vaktsineeris kogu oma perekonna, lapsed ja lapselapsed.


«Ka oma tütre ämma ja äia, sest nad käivad meil tihti külas. Ma võin isegi öelda, et meil on niisugune maja, kuhu vaktsineerimata inimene sisse ei tohi astuda, sest meil elab siin ka ühekuune tüdruk,» räägib ta.



«Sel talvel vaktsineerides saate kaitse suure tõenäosusega mitte ainult tänavuseks, vaid ka järgmisteks hooaegadeks, sest uus viirusetüvi ei kao lähiaastail mitte kuhugi. Muide, arstiteaduskonna tudengid vaktsineerivad end väga hea meelega ja see on suurepärane näide teadlikkusest,» räägib doktor.



Küsimuse peale, et kas dr Maimets räägib seda juttu äkki sellepärast, et vaktsineerimine on Eestis tegelikult läbi kukkunud, raputab nakkusarst intensiivselt pead. «Igas ühiskonnas leidub vähemalt 20 protsenti terve mõistusega inimesi, kes tahavad end ja oma lapsi kaitsta. Nüüd, kus vaktsineerimine on kõigile kättesaadav, juhtub see kindlasti Eestiski ja suuremat eesmärki polegi mõtet seada.»



Matti Maimets ei kahtle, et pärast koolivaheaega võib jõuda Eestisse uue gripi teine laine, aga loodab väga, et see ei tule esimesest hirmsam.



Ka neil, kes on sel talvel juba haiged olnud, kuid ei tea, milline viirus neid maha niitis, soovitab Maimets end vaktsineerida. Haiguse juba läbipõdenu organismile annab gripivaktsiin ta sõnul vaid lisastiimuli tugevnemiseks.

Tagasi üles