Tarbijakaitse seisukoht müntidega maksmisest bussis

Piletikomposter Foto: Margus Ansu

Kas bussijuht tohib bussist välja saata inimese, kes soovib pileti eest maksta müntidega?

Vastab tarbijakaitseameti peaspetsialist Kadri Kauksi:

Tarbijakaitseameti poole on sellise probleemiga pöördutud üksikud korrad. Rahaseaduse paragrahv 4 kohaselt on Eesti Pank, samuti kõik teised Eesti Vabariigi pangad ja muud krediidiasutused, kohustatud kehtivat Eesti Vabariigi raha vastu võtma piiranguteta. Muud juriidilised isikud on kohustatud vastu võtma kehtivaid münte korraga kuni 20 Eesti krooni ulatuses, pangatähti aga piiranguteta.

Mis puudutab näiteks bussides pileti ostmist, siis juhikabiinil on enamasti kiri, kus palutakse tarbijatel anda pileti eest võimalikult täpne rahasumma ning münte palutakse üldse mitte pakkuda. Selline teave on tarbijale kirja pandud eelkõige sellepärast, et ühissõiduki juht saaks keskenduda oma põhitegevusele, mitte ei peaks peatustes münte lugema.

Kui tarbija puutub kaupluses kokku sellega, et müüja keeldub münte vastu võtmast – seda siis kuni 20 krooni ulatuses –, on tegemist rahaseadusest tulenevate nõuete rikkumisega ning sellisel juhul on soovitatav nimetatud seadusele ka viidata.

Juhul kui müüjaga kuidagi kokkuleppele ei saa, oleks õigem pöörduda kaebusega kaupluse juhataja poole. Tähtis on teada, et müüjal ei ole õigust keelduda münte vastu võtmast, kui neid on korraga kuni 20 krooni ulatuses.

Aga kui vastav silt on olemas, kas siis võib müntide vastuvõtmisest keelduda?

Juhil ei ole õigust keelduda müntide vastuvõtmisest, kuni 20 krooni ulatuses on ta  kohustatud need vastu võtma, kui tarbijal on tõepoolest ainult mündid anda.