Otse A. Le Coqi logistikakeskuse väravas, Tallinna maantee alguses avas eile uue esinduse ja lao Saku õlletehas, taotledes ladusamat toodete müüki ja laialivedu Lõuna-Eesti maakondades.
Saku õlletehas pääses kitsikusest
4. oktoober 2013, 10:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saku õlletehase Tartu rendilaod paiknesid selle aasta augustini Tähe tänavas, müügimeeste ja logistikute tööruumid hoopis Ravila tänavas. Nüüd on ladu ja kontor kokku paarikümne palgalisega koos Tähtvere vallas Palsa teel 1500-ruutmeetrises hoones.
Saku õlletehase juhatuse esimees Margus Kastein ütles, et töötajate olmetingimused on paranenud ning võrreldamatult libedamalt läheb kauba ladustamine ja väljasaatmine. See vähendab kokkuvõttes võimalust, et mõne Lõuna-Eesti poe tellimust ei õnnestu küllalt kiiresti täita.
«Enne oli meil väga kitsas,» nentis Kastein. Autod võisid oodata tihti lao juures järjekorras, sest laadimiskohti oli ainult üks, nüüd on neid kaheksa. «Küsimus on puhtalt uue kvaliteediga teenindusprotsessis,» märkis Kastein.
Õlut seišellastele
Margus Kasteina sõnul püsib konkurents õlle ja karastusjookide turul väga tihe ning olukord on seda pingelisem, et Eesti turg tervikuna vähehaaval kahaneb.
«Eestis müüdava õlle kogus küll kasvab, kuid puhtalt Tallinna sadamas müüdava õlle varal,» selgitas Kastein. «Järjest rohkem tuleb pingutada, et tarbijad oleks rahul toodete kvaliteediga ja me suudaks neid üllatada uudistoodetega.»
Kastein illustreeris tarbijate nõudlikkust ja joomiskultuuri tõusu statistiliste andmetega: viie aastaga on vähenenud suurtesse plastpudelitesse villitud õllede osa kogu Eesti õllemüügis 37–38 protsenti. Kangete õllede osa oli viis aastat tagasi 30 protsenti kogumüügist, nüüd on 20 protsenti.
Õlleturu üldine kahanemine seondub Kasteina sõnutsi emigratsiooniga, mistõttu otsib Saku õlletehas üha usinamalt müügivõimalusi välismaal. 2012. aastal moodustas eksport õlletehase käibest 34 protsenti, praegu juba ligi 40 protsenti.
Kahekümne riigi hulgas, kuhu Saku õlut on õnnestunud eksportida, on isegi eksootilised Seišellid India ookeanis Madagaskari naabruses, kuid pruulijate põhitänu kuulub siiski soomlastele. Järgnevad Poola, Island, Ungari ja Tšehhi.
«Tšehhi vabariiki läheb peamiselt siider,» tunnistas Kastein tšehhide üsna vankumatut truudust omamaistele õlledele.
Õlle müügis võrdsed
Oma osa Eesti õlleturul loeb Saku enam-vähem võrdseks Tartu õlletehase omaga: mõlemal püsib see ligikaudu 40 protsendi juures. Mullu kasvatas Saku õlletehas käibe üle 67 miljoni euro. Tooraine hinna tõus kärpis kasumit üle 300 000 euro – 3,4 miljoni euroni –, kuid tänavu ennustab Margus Kastein taas müügitulu kasvu.
A. Le Coqi juht Tarmo Noop nentis, et konkurents õlleturul üha tiheneb, nõudes pinevat tööd nii kvaliteedi hoidmisel kui uute toodete loomisel. «Kui räägime kõikidest jookidest kokku, on A. Le Coq ikkagi selgelt suurem ja meie üldine müügimaht edestab Sakut vähemalt 40–50 protsenti,» ütles ta.
Ekstra rõhutab Saku õlletehas uue logistikakeskuse juures enda staatust Tartu korvpalliklubi Tartu Ülikool / Rock sponsorina: hoone ette asfaltväljakule on rajatud täismõõtmeis korvpalliplats, mis jääb Saku õlletehase kommunikatsioonijuhi Kristiina Tambergi sõnul igapäevasesse avalikku kasutusse.