Riigikontroll pani Tartu linnavõimu salatsema

Tartu linnavolikogu istung. Illustreeriv foto.

FOTO: Margus Ansu

Selle volikogu koosseisu viimasel istungil arutatakse üht päevakorrapunkti suletud uste taga, see on nii erakordne, et volikogu kantselei jäi korralduslike üksikasjade kirjeldamisel kimbatusse.

Salastamise tingib riigikontrolli auditi aruande «Tartu linnaga seotud ühingute rahastamine linnaeelarvest» kavandi arutamine tuleval nädalal peetaval istungil, täna koostab volikogu eestseisus selle istungi päevakorra eelnõu. Aruanne kannab alapealkirja «Kas Tartu linn maksab oma ühingutele raha läbipaistvalt?» ja selle kaanel on märge asutusesiseseks kasutamiseks (AK) aastani 2018.

Piirangu aluseks on toodud avaliku teabe seaduse säte, et riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku juht võib asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada dokumendi kavandi ja selle juurde kuuluvad dokumendid enne nende vastuvõtmist või allkirjastamist.

Tartu linn peab tehtud tähelepanekutele ja ettepanekutele nüüd oma seisukohad andma, neid volikogu suletud uste taga arutabki.

Nagu selgitas riigikontrolli pressiesindaja Toomas Mattson, ei püsi AK-märge kaua, aruande avalikustamine on plaanitud selle kuu lõppu. Ent juba varakult oli tema sõnul kokku lepitud, et seda ei avalikustata enne valimisi, et see ei satuks poliitilise võitluse rattasse.

Tavatu olukord

Volikogu kantselei juhataja Ülle Saar ütles, et sellist asja, et volikogu arutab midagi suletud uste taga, ei ole olnud. «Siiski, vist üks kord on olnud, kõige esimeses volikogus. Siis oli midagi Vene sõjaväega seoses,» täpsustas Saar.

Tõenäoliselt tõstetakse salajane punkt istungi päevakorras esimeseks. Muidu on istungid avalikud, iga linnakodanik võib tulla, kuid selle punkti ajaks palutakse saalist lahkuda kõigil, kes ei ole volikogu liikmed, linnaametnikud või istungit teenindavad töötajad. Veebiülekannet selle päevakorrapunkti arutelust ei tehta, stenogramm ilmselt tuleb, aga avalikustatakse pärast kõnealuse aruande avalikustamist.

«Praktika puudub, võimalik, et saame selle kohta riigikontrollilt juhtnööre,» sõnas Saar. Ta nõustus, et see on kummaline olukord.

Tartu linnasekretär Jüri Mölder nimetas, et aruande kavandile juurdepääsu piirang tuleneb riigikontrolli seadusest ja avaliku teabe seadusest ning eesmärk on, et selles toodud nüansid ei hakkaks enne kontrollitavalt kommentaaride saamist oma elu elama.

«Meil ei ole midagi häbeneda, kindlasti on asju, mida saab paremini teha,» sõnas Mölder.

Esialgsed järeldused

Riigikontroll auditeeris Tartu linna asutatud ja osalusega äriühingutele (7), sihtasutustele (17) ja mittetulundusühingutele (6) linnaeelarvest raha maksmist aastatel 2011-2012 ning hindas rahastamise õiguspärasust.

Auditeeritud perioodil eraldati linnaeelarvest sellistele ühingutele üle nelja miljoni euro aastas.

Riigikontrolli esialgseis järeldustes seisab muu hulgas, et Tartus puudub linnaga seotud ühingutele raha eraldamisel selge ja arusaadav süsteem. Linna ühingutele raha planeerimise ja maksmise põhimõtted tuleb üle vaadata nii linnavolikogul kui volikogu kehtestatud reeglite järgi rahastamist korraldaval linnavalitsusel.

Auditis on leitud, et ühingutele toetuste maksmise sildi all käib ka ühingutelt tellitud teenuste eest tasumine, mille süvenemine ei välista vaba konkurentsi piiramist tulevikus.

Ka on riigikontroll tõdenud, et reservfondi raha, mis on mõeldud erakorralisteks kuludeks, on eraldatud ühingutele igapäevaste kulude katteks.

Peale selle on ühinguid asutatud hetkevajadustest lähtudes ning hiljem pole süsteemselt analüüsitud, kas ühingute hilisem tegevus on kooskõlas neile asutamisel pandud ülesannetega, mistõttu Tartu linn peaks analüüsima aktsiate ja osaluste omamise põhjendatust ning ühingute tegevuse seost kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmisega.

Tagasi üles