/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2013/10/02/2424794t1h6b4d.jpg)
Kümme aastat tagasi täielikult laiali pudenenud Tabivere kaugküttevõrk sõlmiti Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel taas kokku. Tabiverelaste toasoe muutus vähemalt viis protsenti odavamaks.
Tabivere lõpetab kohtkütte ajajärku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
OÜ Tabivere Soojus omanik Rannar Raantse arvas, et uus hakkpuidukatel ning uued torustikud-soojasõlmed, mis läksid maksma üle 590 000 euro, tähendavad Tabivere inimestele muretumat põlve ning suhteliselt head soojahinda aastaiks, ehk isegi aastakümneiks.
«On väga tähtis, et meil pole enam sõltuvust ainult ühest toorainest, maagaasist, ja et kütus tuleb põhiliselt siitsamast ümbruskonna metsadest,» leidis Raantse, kes kandideerib 20. oktoobril Tabivere vallavolikokku Reformierakonna nimekirjas.
Igale oma katel
Rannar Raantse andmeil valmis Tabivere keskküttevõrk 1975. aastal. Üle viieteistkümne aasta masuuti põletanud katlamaja läks pärast Eesti taasiseseisvumist üle suurt mugavust pakkuvale maagaasile, millel oli toona ka soodne hind.
1995.-1996. aastal algas kaugkütte lammutamine. Et suurte soojakadudega torustikud vajasid väljavahetamist, pidasid kortermajade elanikud ühisvõrku jäämisest mõistlikumaks igasse majja oma gaasikatla ostmist. 2003. aastaks oli jäänud Tabivere katlamaja kliendiks ainult üks paarikümne korteriga maja.
«Ma ei usu, et kohtkatlamajad said säästa oluliselt raha, aga eks see oli osa toonasele ajajärgule iseloomulikust soovist olla rohkem iseenda peremees,» arutles Raantse.
Ratas hakkas tagurpidi veerema 2004. aastal, kui põles läbi Tabivere vallamaja gaasikatel. Pärast vallamaja naasis keskküttevõrku Pargi tänava 24 korteriga elamu, siis riburada teised.
Praegu kütab Tabivere Soojus lisaks vallamajale kaheksat kortermaja, koolimaja, lasteaeda-sotsiaalkeskust ning kauplust.
«Kohtkatelde eluiga pole palju üle viieteistkümne aasta,» rääkis Rannar Raantse. «Asi pole aga ainult uue katla hinnas, vaid ka vajaduses katelt regulaarselt hooldada. Ilmselt on paljud mõistnud, et parem on mitte ise pusida, vaid anda riskid kellegi teise kanda.»
Tabivere Soojus küsib praegu soojusenergia megavatt-tunni eest koos käibemaksuga ligi 70 eurot, mis on umbes 3,5 euro võrra vähem kui enne hakkpuiduküttele üleminekut. Võrdluseks: Tartu peamine soojatootja Fortum Tartu müüb praegu soojusenergiat 64 euroga MWh eest ja Elva Soojus, mis on samuti puiduküttel, ligi 63 euro eest.
Põltsamaa kaugkütja Adveni klientidele kehtib aga soojuse piirhind 75 eurot. Jõgeval, kus Eraküte läheb juba sel sügisel gaasiküttelt üle hakkpuiduküttele, kehtib praegu ligi 84-eurone megavatt-tunni piirhind.
Tabivere katlamaja ümberehituse rahast ligi poole, üle 286 000 euro, andis Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). See on osake summast, mille eest Eesti riik on müünud Austriale CO2 saastekvoodi kasutuse õigust.
Nullimäng CO2ga
KIKi energeetika juhtivkoordinaator Siim Umbleja tõdes, et kuna hakkpuidu põletamine vähendab sõltuvust imporditavast maagaasist, on see osalt julgeolekuprojekt. Samas on see ka väikestviisi sotsiaalprojekt, kuna annab Tabivere kandis tööd mitmele inimesele – näiteks hakkpuidu laadijale katlamajas.
«Meile on see ikkagi eelkõige keskkonnaprojekt, mis vähendab CO2 emissiooni,» ütles Umbleja.
Kuna arvestuslikult vabaneb puidu põletamisel sama kogus süsinikdioksiidi kui mädanemisel, loetakse puidu CO2 emissioon tinglikult nulliks, selgitas ta.
Umbleja lisas, et moodsat puidukatlamaja ei saa lugeda maagaasi kasutavast keskkonnavaenulikumaks ka lokaalses mõttes, sest selle mitmekordsete filtritega varustatud korstnad paiskavad välja peaaegu sama puhta suitsugaasi, kui lendub maagaasi põletamisel.