Suur vaip, millel on pikkust 11 ja laiust 7,6 meetrit, väärib iseenesest suurt tähelepanu. Kui aga seda on aastaid tallanud seaduseloojad toonases Eesti NSV ülemnõukogu hoone ehk riigikogu valges saalis ja on tallanud ka praegused riigikogulased, siis on selge, miks on seda vaipa vaja talletada Eesti Rahva Muuseumis.
Kõigepealt oli aga tarvis Tadžiki NSV pealinna Dušanbe käsitööliste poolt 1980. aastate teises pooles valmistatud kaunis põrandakate puhastada ja paar rebendit parandada. Ja kui järg jõudis eile hommikul kokkurullimiseni, et see talletamisel võtaks enda alla vähem pinda, tuli kutsuda abitööjõudu, kelle hulgas oli ka muuseumi direktor Tõnis Lukas (vasakul esimene).
Vaibaga käib kaasas lugu, mille järgi ei tehtud Dušanbes tüüpilisi pärsia vaipu, vaid afganistani stiilis ornamendi ja laia geomeetrilise bordüüriga põrandakatteid. Ja kuigi sisearhitekt Leila Pärtelpoeg soovitas väärikasse saali tellida eesti rahvuslikest mustritest inspireeritud vaiba, ei olnud sealsetele meistritele võimalik oma mustreid ette anda. Nad kudusid peast ja oma vanade kogemuste järgi.